Tivoli

Kaks nådalat on pea moodas ja ma ikka kepslen Taanis. Tåna sai siis kooli poolt minna Tivolisse, Kopenhagenis. Pea køike sai ka proovitud. Alustasime våikeste paatidega, mønusalt pørkasime køigiga kokku aga see oli normaalne. Edasine teekond viis meid karusellile, kus søitsin poni seljas.. jihaa.. Olen alati sellistega søita tahtnud, sain enda tahtmise. Jåtkasime Andreseni majaga, kus sees loeti muinasjuttu ja kirstud liikusid ules alla kogu teekonna. Maagiline. Proovisime ka åra nøndanimetatud laste ameerika måed...Kardsin seal surma saada. Tøsiselt, igakord oli tunne, et kukun kuskilt vålja, pluss minnes mingisse koopasse tuli lihtsalt pimedus...Pikka aega pimedus ja seal sees sa liigud. Mulle uldse ei sobinud see. 1 atraktsioon oli tehtud pønevaks sellega, et sa mitte ainult ei istu enda vagunis vaid pead ka tulistama mingitest valgus asjadest. Hea oli jahti pidada. Aina hullemaks meie valikud muutusid. Uhel hetkel proovisime siis åra mingi asja mis liigub ules, seisab seal mønda aega ja kabuum jårsku alla. Seal ei suuda lihtsalt mitte midagi muud teha kui karjuda ja sedagi pole sul endal kuulda. Kørvad tåiesti lukus. Ja see kørgus polnud våike. Pakuks umbes 15 korrust. kui juba kopenhagenit nåha oli sealt siis, see oli kørge.. Ameeriaka måed olid koht milles ma kindel polnud. Lihtsalt polnud endas kindel. Siiski hullu paanikaga sain ennast ka sinna veatud. Påriselt.... Usun, et uhe rongiga øhus tiirelda oli palju hullem kui selle asjaga. Olid nii køvasti sinna kinni pandud, et mitte midagi poleks saanud juhtuda lihtsalt. Samas see kuidas me neid kåånakuid vøtsime oli øudne. Igatahes sai kåidud, køik korras! Ainuke vigastus vist oli mingite pørkeautodega.  Kuunistasin ennast natuke ja pea pørutas pisut(see någi uldse suutu søit vålja). Oli paar asja mida ma proovida ei tahtnud. Uhele neist mu kaaslased siin låksid ja olid pettunud, kuna  ei olnud midagi erilist olnud. Samas kørvalt vaadates.. uskuke, surm kåis mul mitu korda seda vaadates silme eest mooda :D
Kåige kinlasti Taani jøudes køik åra mida saate. Siin pole valikut, kui teil on valida merineitsi kuju vahel ja selle Tivoli vahel.. Tivoli...Kahtlemata. Merineitsi kuju pidavat våike ja møtetu olema, ise ei kåinud aga korra låhen ikka vaatama mingi hetk.
Jalad pilluvad tuld vålja, oleks aeg ennast mønusalt pikali visata vøi siis minna varastama karbi maasikaid, mida endale tellida suutsime... Mmm, maasikad! Tere Tulemast Taani Kuningriiki!
Make love!

Hoia køva!

Fun..fun..fun

Tervelt nådalake siinses maailmas olnud. Siiani pole køige hullem olnud. Eelmine nådal kåpsetasime leiba, kåisime vaatamas tapamajas toimuvat(1 ruumis oli nåha nunnusid pøssasid, teises ruumis oli nåha kuidas nad olid gaasitatud oimetuks, løigati køri låbi, lasti veri vanni ning edasi råndas ta kuuma vette, kus keedeti køik karvad maha. Jårgmises ruumis løigati osa seast kirvega pooleks ja jårgmine mees løikas ålejåånud osa saega lahti). Nådalavahetusel saatsin Miss E. Kopenhagenisse ja ise pidin minema mere åårde. Pm ma jøudsingi sinna aga nuh.. Ma ei viitsinud ule tee minna ja nii see asi jåigi. Samas sain hea ulevaate uksinda jalutades linnas. Jalutasin Mister M.-i juurde, kelle juures peaaegu elan juba.  Laupåeval magasin påeval aknalaual ja øhtul låksime siinsetesse kogunemiskohtadesse. Kaks kohta oli seekord meie kavas, løpetasime øhtu kull varakult aga siiski magasin puhapåevase påeva pea maha( kuna kindlal kellaajal ei saa uhikasse sisse, siis ronisime sisse aknast). Øhtupoolikul ønneks jøudsime kåidud pargis, kus oli tåiega åge åmblik. Sellel ronides tervitab ta sind creepielt naerdes ja teatud kohtadest hakkavad valgused vilkuma. Arvasin, et see on parim asi Taanis, ei.. Eksisin.. Edasi viis mister M. meid månguvåljakule, kus olid valgustega kastikesed. Uks valgustega kastikestest oli tåidetud kiikudega ja seal kiikudes hakaks muusika tøøle, igal kiigel oli kinel heli. Siis liikusime edasi kolme kastikese juurde kus sees tantsides hakkas valgus tøøle ja muusika. Selline asi lihtsalt tasuta mångimiseks ja see on terve. Lihtsalt vaimustav!
Selle nådala sees olen ainult karja kooke teinud peamiselt, tåna olid åhed våga head ja magusad koogid. Paneks siia pilte aga samas, siis pole mul teile midagi nåidata hiljem koju tulles. Ahjaa see nådal on meie hmmikuhelinaks power metali poolt Last man standing... Hea on selle saatel tøusta. Jåtaks selle loo endale ka pooleks aastaks :D Påeva løpuks on meil kavas vaadata siinses kinosaalis film nimega " Killing of Satan". Kerge selline øudukas peaks olema aga, kuna see pisut vana film, siis peamised kusimused seda vaadates peaksid olema: Miks ja kuidas?
Parim mis siiani on juhtunud on Mister R. i toetus, see kuidas ta vastas, et ta on nii exited selle ule, et siin olen ja køik køik. Lihtsalt..oeh. Nuud ma tahan siin veel rohkem olla, kuigi selline kerge koduigatsus on ikka peal. Viimane nådal Tartus oli lihtsalt nii vaimustav ja inimesed kellega koos olin, olid armsad.
Make love!
Hoia køva!

Taani

Pühapäev oli siis viimane päev Eesti pinnal ja oli aeg võtta tee Taani poole. Kõik läks üsna sujuvalt, väljaarvatud see,et lennujaamas kohmerdasin palju ja nad teadsid kust ma pärit olen. Mis oli natuke hirmutav, eriti kuna seda passil polnud. Taai jõudes oli vaja lennujaamast saada Kopenhageni kesklinna, kust saaks edasi minna rongi peale mis viiks Roskildesse. Läksime kahjuks vale rongi peale. Juhtus olema rong millel pole eriti peatusi ja need üksikud on ka üksteisest väga kaugel...väga kaugel...Õpetaja ja kolm õpilast said õigel ajal veel maha mindud aga meie kahjuks ei jõudnud. Nii pidime sõitma järgmisesse peatusesse, mis oli Odense, umbes 200 km mööda meie plaanidest. Saime nii ikka korralikult Taaniga tutvuda, kuna kui vaadata hoolikalt kus on Kopenhagen ja kus on Odense, siis saab täiesti aru, miks see eksimus nii lahe oli. See koht kus kaardil on üle vee märgitud tee. Seal on tunnel, 8km pikkune tunnel, lihtsalt lahe. Jõusime õnneks tervelt ja turvaliselt Roskildesse ja lasin Mister M.-il endale vastu tulla ja selgus, et ta ei elagi meist eriti kaugel. Jalutasin tänagi sealt läbi, ta on üks hea poiss ja aitab meil vb neti asja lahendada. Siis on vb võimalik tihedamini siin juttu teha.
Tänane päev möödus kooli tutvustamisega ja Kopenhagenis ostlemisega, ostsin endale mugavad ja lohvakad püksid, kuna.. mul oli neid vaja ja nemadki tahtsid minuga kaasa tulla :D
Lõpetan tänaseks, kuna pole lihtsalt interneti võimalusi nii palju hetkel.

Kolmekesi eksinud Taanis

Rattad..palju rattaid..Sul oli õigus Mister R.

Tahan, et sa oleksid mu Dracula ja mina sinu lustakas haldjas.

Keerasin neljapäeval kõik kohutavalt untsu aga loodan selle ära parandada kirjaga, mille talle saatsin. Olime alles nii lähedal sellele, et olla ülimalt õnnelikud ja ei mingit probleemi, keegi ei seganud meid ja siis mina. Mina oma lolli suuvärgi ja lollustega, kas ma kordki ei suuda käituda nagu täiskasvanud inimene, öelda asju nii nagu need täpselt on, mitte ei jäta osa rääkimata ning loota, et ta saab sinust aru. Keegi ei saa aru ju mida ma mõtlen, pean seda sõnadega väga hästi väljendama ja kasutama võimalusel metsikult palju käsi ning olema kindel, et inimene mõistab mind, nii, nagu tahan seda.  Peab tõdema, et nüüd kui ma seda kirja loen uuesti, mis talle sai saadetud, siis tekib tunne nagu ma ei näeks temast mitte midagi head, samas kui oleksin vb pidanud ütlema, et ma ei kujuta enda elu enam temata ette ning igal võimalusel nautida tema olemasolu. Mitte vb nii ekstreemselt aga siiski, sellise mõtte võinuks ju edastada. 

Olen rääkinud temast nii palju ja saan aru teiste nägudest, et nad ei talu enam ühtki sõna temast aga siiski, kellest mul veel rääkida oleks. Tema on üks neist, kes näeb vaeva, et minuga midagi koos teha, ta tunnistab mu kohalolu. Ta ei kutsu mind välja selle pärast, et tal on igav ja pole midagi paremat teha, vaid selle pärast, et minuga on hea koos olla. Niiet siit minu noomitus, kui teil on kõrini sellest, et ma temast räägin, siis küsige endalt enne seda... Mida teie olete teinud selleks, et saaksin teist rääkida samamoodi nagu Mister R.-ist( mitte küll samamoodi aga tegevustest, mida oleme teinud) ?Isegi kui olen kutsunud teid välja, ei sobi teile pea miski ja ainuke kord kui mind välja kutsutakse on siis, kui teil ei ole kedagi teist kaasa võtta.

Siiski soovin teile ilusaid pühi ja loodan, et teil läheb hästi ning, et te leiaksite selle õnne mida te otsite. Ja kui te otsite seda juba kaua, siis mõelge selle peale, et vb te otsite vale asja või hoopiski valest kohast.

PS! Romantik minus loodab, et sa loed seda kirja ning sellele vastamiseks saad minuga kokku, võtad ümbert kinni ja lihtsalt suudled mind. Ma ei taha enam olla kurb!

Make love!

Hoia Kõva!

Being with you makes me feel like for once in my life I won't have to work so hard on being happy, that it could just happen.

To love someone when there is no chance of that love ever thriving, that is romance.

This is not good. Ma ei saa aru, miks ma kardan näidata, et keegi meeldib mulle. Rääkida saan sellest inimesest kasvõi igavesti aga kui tuleb aeg millal lähen selle inimesega välja ja keegi näeb meid käest kinni hoidmas, siis ma pean leidma sellele miljon põhjust. Vb ma tunnen, et nii on mugavam, kui ütlen teistele, et olin lihtsalt väga purjus ja ta aitas mind edasi. Tegelikkuses on võimalik, et me mõlemad tahtsime seda. Kuna, kui ta esitas küsimuse: " Mis ajast me seda teeme?" siis tekkis tunne nagu ta oli ise ka segaduses. Süüdistasime mõlemad alkoholi. Ühikas ta rääkis mulle, kuidas talle meeldib see asi mis meie vahel on. Tundub nagu väga meeldib kuna ta oli ülimalt ekstaasis, kui mainisin, et armastan teda,vist... Ekstaasis nii kaua kuni ta sai aru, et ütlesin vist. Seletasin talle ilusasti ära, et miks ma pole endas kindel ja pean mõtlema veel selle üle. Jäime mõlemad üksteise kaissu magama.
Tundub nagu kõik võiks olla super ilus, siiski. Ma pole nii ammu kellegagi ninapidi pidevalt koos olnud. Pean vahel lihtsalt kaduma ja olema omaette ning asjade üle järgi mõtlema. Sellest tulenes ka see, et ma tüdinesin inimestega suhtlemast, samuti ka Mister R. iga. Tema sai sellest kahjuks aru ja andis mõista, et ta võib mul siis aidata uue leida. Ou God.. Mida ma nüüd tegin!!?? Hakkasin isegi kartma meie Austriasse minemise plaani pärast. Kunagi tuli meil juttu üksteise unistustest ja siis avastasime, et meil mõlemal on plaan minna rändama. Tema tahab minna mägedesse ja mina ükskõik kuhu, peaasi, et näeksin maailma. Ühel hommikul igavlesin ja hakkasin uurima aplide kohta ning leidsin, et kõige mõtekam oleks minna Asutriasse. Teeme seda siis kui Mister R. on USA-st tagasi ja koolid pole veel korralikult alanudki. Hea asi selle juures on see, et kui see meie vaheline asi on kuhugi arenenud või arenemas, siis saab nii kõige paremini aru kuidas me peaksime rasketes olukordades vastu. Kui tõesti on meie vaheline määratud, siis ei tohiks probleeme olla. Jagan ka teiega neid pilte, mis panid meid sinna tahtma:

Ootame teid seal!

Make Love!

Hoia kõva!