Teisipäeval oli siis mul piltide hindamine. See ei olnud just selline lillu-lällutamine. Põrgu! Kunstiinimesed on väga otsekohesed ja kriitilised inimesed. Sa oled puhtalt ainult saak, keda süüa võiks. Mind tehti nii maha, et mõtlesin hetkeks, et miks ma üldse kooli tulin. Sain sellest õnneks koolikaaslaste ja tuttavate toel üle.
Kolmapäeval oli veel kooli jõulupidu, sain teada, et paljud koolikaaslased on bi-d ja väga sõbralikud. Tulid minuga pidevalt juttu tegema ja rääkisid, et olen huvitav inimene, aga kunagi ei suhtle nendega.
Olen pidevalt ennast avastanud Mister R.-i televiisori eest. Saame juba paremini läbi võiks öelda. Kaks nädalat möödusid kohutavalt, pidev sõimlemine ja tüli norimine. Asi muutus hullemaks, kui ühel pühapäeva hommikul sattusin valel ajal astuma Mister R.-i tuppa. Midagi väga hullu polnud aga nähes teda teise naisega alasti tõmbas mult vaiba alt ja ainuke mida suutsin teha oli küsida äratuskella, nagu algne plaan oli ja lahkuda. Enne muidugi korjasin maast tüdruku rinnahoidja ära. Siiani kahetsen, et seda ära ei peitnud :D Asjalood läksid pärast seda hullemaks ja hullemaks.. Kool ja muu jama, köha.. Pärast kolmapäeva tundsin, et asjad hakkavad liikuma õiges suunas. Sain hea pakkumise euroopasse mineku puhul ja kui kõik õnnestub, olen siit minekut teinud veebruaris.
Eile oli lahe, olin Mister R.-i ja Mister U. juures ja ei olnud mingeid pingeid. Lihtsalt pidevalt nokkisime üksteise kallal ja tegime nalja. Banaanid ei ole enam kunagi samad, mis enne. Never!
Esmaspäeva öösel oli mister J. siin ja magasime üksteise kaisus. Ma siiski ei suuda ennast veenda, et ta võiks olla minu tulevik. Ta on armas ja lahke ning kui ma olen väga endast väljas, suudleb ta mu otsaesist ja kallistab tugevasti. Kõike mida ma tahaks aga mida mu süda ei soovi. Tegelikult on palju miinuseid tema puhul aga need vajuvad suht ära, kui palju püüda. Kui ma vaid püüaks.
Ps! Kooli töö jõulupeol oli meie jõuluvanaks strippar Marco, imeline, et ma varem koju läksin :D
Make love!
Hoida kõva!
