Tere!
Olen pikka aega eemal olnud ja nö nautinud elu. Olin alati kasutanud blogi, kui eneseväljendamiseks aga saades kellegi enda kõrvale ei vajanud ma enam kirjutamist. Sain hakkama. Mul on tegelikkuses mitmeid blogi sissekandeid, mida ma ei ole avalikustanud. Pole oluline. Oluline on see. Mulle... On asju, mida ma ei saa rääkida ja pigem unustaks. Minu pere. Põgenen pidevalt nende eest aga miski toob tagasi. Nimetagem seda armastuseks. Oleks probleemiks see, et pere mind otsima tuleks. Mina olen pigem see, kes neile peale käib, et "armastage mind nüüd!" Seda ei saa sundida väga peale. Olen tänulik, et mind üles kasvatati ja sellest on tekkinud kohustus, et pean abistama pere igati. Siiani suutsin kõigest rääkida Mister R.iga aga too teema lööb kiilu ette. Isegi ei tea, mida ma sellega saavutan, kui siin kurdan. Kõik on ju korras. Mul on kaks töökohta, püüan toime tulla mõlemaga ning plaanin juba kolmandat kohta. Õnneks enne loobun ühest.
Tegelikult ei. Ma ei kirjuta rohkem.
Nõuda poolte valimist on rumal küsida lapselt, kelle jaoks mõlemad on olulised.
Make love!
Hoia kõva!
