Tänast päeva ei tule enam kunagi!

Tunnistan, mul on igav (huvitav mida ma ei tunnista. Mul ju lobapidamatus). Mitte, et siin poleks midagi teha aga inimesed on hakanud mind tüütama. Esmaspäeval käisin lõpuks ujumas ja see oli vägev. Ujusin mingi 350m, oleks rohkem aga ma tahtsin sinna sooja vette ka minna (eip..sinna ei ole kustud, i think?!), pelaegi, Miss A. ei tahtnud üksi seal viibida. Pisut sauna, kus kärsatasin oma kanni ära, siiani hell ja täna on...Mis vahet sel on mis päev. Aga täna oli meil esmaabi. Põnev ta just ei olnud. Nägime küll rõvedaid pilte ja videosid päris elsut ning Miss T. minestas selle peale aga ma ei tea. Ma vahel küll pöörasin pea ära aga suht harva. Huvitav oli see, kui ütlesin, et kui mina minestan, siis lükake mu seelik alla siis Miss C. ütles, et ei usu  elu seeski, et mul nendest piltidest halb hakkab. Olgu siis. Olgu siis.
Hommik oli tore, panin üle pika aja oma seeliku selga. Milline põrgu, olin suht kindel juba, et kedagi ma ei huvita siis jälle.. See Mr. R. tuleb ja tõstab veidike seelikut ülesse. Ütleb veel, et rebaste ristimise ajal (ei toimu meil) pean ma paljalt läbi ühika jooksma. Pidin siis mõned tunnid taluma Mr. F.-i silma pilgutamist ja vihjeid, et tahab kanni näha. Lõuna möödus suht normaalselt aga...(alati on mingi aga) Mr. R. jälle. No ma võibolla provotseerisin teda ja võtsin talt korraks ümbert kinni aga ainult korraks (käsi libises korraks selja taha ja tagasi) ja tema. Võtab mult ümbert kinni ja hakkab mind köögist välja vedama. Lihtsalt tassis mind minema. Ta ütles ka midagi kuid mul lühike mälu. Siin on nii kahtlane olla.
Tuleb välja, et ole paha inimene, kui ma ei kiida heaks mõtet Miss L- kohta käiv jutt edasi liiguks. Levib mingi jutt, nagu ta oleks mingi libu ja seda mitte millegi põhjal tegelikult. Tegelikult on siin nii palju kahtlaseid teismelisi, kes ei oskagi midagi muud teha kui kuulujuttu levitada. Mäletan seda aega ning see oli julm. Kui tõesti tüdruk arvab, et poiss pettis teda Miss L-iga, siis uurigu enne täpsemalt järgi. Jummel, Miss L. võttis poisi mobiili vastu ja ajas imelikku juttu purjus peaga. NO DAA. Ta oli ju purjus ja kui tõesti oli midagi siis ei saa olla ju ainult tüdruku peale vihane, ega ta üksi ei maga kellegagi ning see, et tüdruk vanem on ei näita mitte midagi. Siis hakkas Miss R. veel tooma siia mängu Mr. A. NO EI! Sinna me ei lähe. Vot sinna me ei lähe. Pisut veel hell teema. See pole nii valus, kui ma temaga suhtlen aga kui pean olema üsna kaugel suhtlemisest, siis hakkan mõtlema asjadele mida pole vaja. Hakkan lootma, kuigi see oleks pidanud surema juba ammu. Lubasin endale et ei suhtle temaga nii pea aga, millegipärast hakkan nii otsima lohutust milleski nõmedast (siin tundub olevat piisavalt kutte kah) nagu viimane kord, kui süda murdus.
Hakkan nüüd ennast voodisse sättima, see deodorandi hais on talumatu (Mr. on värdjas ja lasi mind meeste deodorandiga täis, ikka hull hais on). Pea kuidagi uitab juba ringi. Lõpetaks sellega, et annan teada, et olen leidnud vist tõelise tasapinna mille järgi ma mehi vaatan. Kui nad suudavad mind pisut taltsutada(urr), siis olen nende. Üldiselt: I too bad to try ;)
Make love!