BLOGGER TEMPLATES AND TWITTER BACKGROUNDS »

Monday, March 28, 2011

Take my obsession, i don´t need it!

Mopike..mopike..lalala Saime täna uue mopi, kuna vb  ma lõhkusin eelmise ära aga siiski...Uus, lõhnab nii puhtalt. Koristaks nüüd iga päev :D See tegi mu tuju veel rohkem ülevaks, uus mopp, kujutage ette. Vana haises mingi surnud looma järgi vist. IU  igatahes.
Täna oli ehitusõpetus kus olin paaris Mister K.-ga ja põrgu oli lahti suht. Kiusab nagu ma ei tea mis asi. Küll ei sobi talle üks asi, siis teine asi(no sorry, et pisuke viltu lõikasin..tõesti). Siis mängis puuriga mu tagumiku juures, on ikka tüüp. Hea oli see et lasi mul ise asju proovida ning isegi tikksaega sain jamatud.
Hiljem läksin jõusaali ja seal oli see treenr jälle, uh ta tapab mu ära sellega. Kas ta tõesti arvab et ma viitsin veeta jõusaalis terve õhtupooliku? Ma suudan tunnike olla ja siis ma hakkan vaikselt surema ja pealegi kui ma ei tee neid harjutusi enda mõõdu järgi siis ma tüdinen neist ära. Mul ei jää siis aega ka lollitada seal, kõik on nii tõsine.mossmoss. Siis ootasin, et õhtul saaks toanaabri kooki süüa..Eii...muidugi.. nad annavad seda alles homme, nagu nad ei teaks kui kannatamatu ma olen.
Tõusin täna öösel üles ja otsaesine higine. Magama enam ei julge kuna kardan sama uuesti unes näha. Nägin, et meie perekond kolis mingisse majja kus oli enne olnud vaimuhaigla(hullar) ja ma soovisin tuba kus enne on olnud kabinet, kuna enne sain toa kus mingi hull elas ning ma hakkasin elama läbi seda mida temagi. Siis vahetasime noorema vennaga tubasid ja tuli välja et see tuba kus ma sattusin oli enne piinakamber olnud ja ma tundsin kõikide hullude valu ja läbielamisi. Siis hakkasin ise ka hulluks minema. Tundsin, et mu keha ei allu mulle isegi siis kui üritasin oma venda päästma minna, kuna see vaim oli ilmunud tema toas välja. Järsku nägin ainult kuidas ma liigun ja tegutsen aga ei suuda öelda oma lauseid ja teha asju nii nagu ma tahan. Mitte miski ei allunud kontrollile. Ärkasin kui mingi vaim pistis oma koleda näo minu näo vastu. Sain lõpuks julguse kokku ja jäin magama lootusega et nüüd parem unenägu aga kus sa sellega. See oli parem aga siiski , mingeid vaime hakkasin jälitama ja nendega suhtlema. Suht jube. Mulle hakkab tunduma et kardan vaime, kuna need on tegelased keda me käega katsuda ei saa ja kes suudavad nii palju korda saata.
Ps! Me tahame alati seda mida me ei saa.
Make love!

0 comments: