BLOGGER TEMPLATES AND TWITTER BACKGROUNDS »

Monday, October 17, 2011

I feel.... nothing

Paku teistele seda lootust ja armastust, mida sa soovid, et sulle pakutakse. Kunagi aga ära jää ootama, et seda ka vastu pakutakse.

Olen tööl koos sinuga ning sa piinad mind pidevalt sellega, et oled mu ümber ning sosistad nilbeid sõnu. Sa surud mind varjatud nurgas vastu seina ning üritad suudelda. See ei õnnestu sul kuna lipsan su kätevahelt välja. Hiljem kohtun sinuda raekojaplatsil ja tahan sulle midagi öelda, kui välja ilmub su kallim. Ma isegi ei teadnud, et sul kallim on ja veel vähem seda, et ta on mu sõbranna. Kuidas sa küll julgesid. Temaga kaasas on ka teine mu tuttav ning jalutame mööda tänavaid ning igakord, kui su kallim ei vaata, sa üritad mind suudelda või katsuda. Tunnen ennast kohutavalt. Olen segaduses ning lõpuks ma lihtsalt lahkun, et omaette olla. Sa küll hüüad mulle järgi aga ma ei kuula. Näen enda ees posti ning mõtlen, et miks mitte strippi tegema hakkata. Kisun enda seljast suurem osa riideid ning alustan tantsuga, tunnen ennast vabana. Kui muusika mu peas vaikib, astun ma edasi kuni jõuan ühikani. Enne lifti astumist näen veel oma toakaaslast, kelle käes ma küsin, kas ta nalja tahab saada. Astume lifti ning vajutan paari nuppu. Läheme algusel ülesse ning siis järsult alla, Vaata numberid oleme maa all korrusel 1331. Uksed avanevad ning ma näen leeke, mis ei põleta mind aga lihtsalt häirivad mind. Vaatan oma toakaaslase poole, kes on muutunud meheks, keda ma pole enne näinud. Vajutan uuetsi nuppe ning me liigume ülesse. Järsku tahab mu kõrvalseisja ukse liikumise peal lahti teha, et näha, mis saab. Lift aga enne peatub ning ma astun sellelt maha. Ma ei tea kus ma olen.
Seda ma nägin unes, pärast seda, kui olin osalenud hommikuvõimlemisel meie ühika ees. Sain selle eest ka tasuta õlle. Kahjuks jõudsin liialt hilja ja jäin särgist ilma. Deem, aga pole hullu, on veel ka ju kevad(kui ma ennast enne pole suutnud aafrikasse smuugeldada).
Veetsin täna üsna üksildase päeva aga polnudki selle vastu, kuna pole just kaua aega saanud niisama olla ja jalutada vastavalt oma kiirusele. Kas tead, me polegi jalutades käest kinni hoidnud. Huvitav, mis me olime ja mis meist saab. Me pole koos, kuid sisemiselt ma tunnen, et meie hinged tahavad koos olla. Pole hullu minuga enam vist, leian, et vb saan niikaua vaadata kuidas mulle teised inimesed istuvad, kuigi... Nad siiski tuletavad mulle meelde sind ja seda, et keegi ei ole nagu sina. Suutsin täna ka õppimisega korralikult tegelema hakkata. Pidevalt teen natuke ja natuke aga täna suutsin suurem osa oma tööst valmis saada, et neljapäevaks see ära saata.
Nägin Mister A. õde jälle, õnneks ta ei olnud enam ehmatunud näoga vaid rohkem nagu kavala näoga ning kuidagi väga kaua vaatas mind. Ma muidu ei peaks seda imelikuks aga üldiselt naised ei jõllita mind nii kaua :D
Vaata inimese silmadesse ja sa näed tema hinge ütlevat midagi.
Siin depressiooni mail on üsna jube olla. Ma ei vinguks üldse, kui ma ei peaks iga päev ühtede ja samade inimeste tujusid üleval hoidma. Miks nad ei taha saada aru, et ka minul on elu ja see pole nii lihtne kui keegi loota võiks. Ah.. mis seal ikka, hakkan loobuma sellest, et keegi püüab natukenegi aru saada, mis toimub minu peas. Miss M. tuletas mulle meelde, et kunagi kutsuti mind Mulli-Mariseks, seda selle pärast, et olin pidevalt oma mõtetes. Ma olen siiani aga seekord nad lihtsalt ei näe enam enda ümber olevat maailma. Oleme kasvanud suuremaks ja meil see mis oli esikohal enne, ei oma enam tähtsust.
Make love!

Friday, October 14, 2011

Try to make it bend

You are the girl with red dress, you are the girl i have dreamed about.
Lootus, see on ainus mis jäänud on. Tunnen, et olen hull, kuna suudan veel pärast nii pikka aega veel loota. Ma ei teagi täpselt mis on see, mis mind lootma paneb. Lamasin eile voodis ja mulle tuli meelde kuidas sa hoidsid mu pead, kui ma kurb olin ja panid mu magama, kui ma väsinud olin. Isegi mäletan su suudlusi, kuigi viimane suudlus sai antud väga kaua aega tagasi. Miks ma tunnen sisimas, et mul on võimalus. Ma olen tulnud ju nii kaugele, milleks nüüd lõpetada. Peaksin ma uskuma saatusesse, et kunagi saab kõik korda ja hetkel lihtsalt on vaja mind piinata, kuna sinuga koos sai veedetud elu parim aeg?Alati on vaja ju mõõna, et inimene ei harjuks õnnega.  Mitte, et ma oleks õnnetu ja üksik aga midagi oleks veel vaja. Üks osa minust sai täidetud nüüd on vaja täita teine pool. See oli täidetud aga sa kadusid, kuna sa pidasid seda enda jaoks parimaks.
Nüüdseks on vaikselt mu roiete piirkond tundetu. Kaks päeva järjestikku näppudega togimist. Lihtsalt hullumeelne ja ma olen jälle nii nõrk ka, et ei suuda vastu hakata. This is Madness! Ühe korra õuduka ajal(mille ta kohe pidi kiusu pärast panema),nii tore on ju toppida näpud roiete vahele, kuna siis ma vähemalt karjataks. I will suck it up. Ma ei kujuta ette kas me kunagi veel kokku peaks saama. Mitte, et ma ei tahaks aga..tulevad pähe mõtted, et ma kujutan ette kedagi teist mult ümbert kinni hoidmas. Minge te  minema mu peast, see oleks nagu mingi sõltuvus. Pole ju raske võtta pähe, et saan siis üle temast kui vaja. Kui ma olen ta korraski unustanud, tuletab ju misti teda meelde. Lase mul ta siis unustada, kui ma ei saa temaga koos olla. Idiot.
Ou ja suurepärane hommik jälle, hakkasin just tegema joogat, kui Mister R. kirjutab msni täiega vahva uudise, millest ma ei või rääkida. Ma tahaks nii väga, kuna camoon. See kelle koha see on, on juba suur üllatus(kuigi juba kahtlesin selles enne).

Ps!Ootan sind igavesti tamme puu all, seljast punane kleit!
Make love!

Sunday, October 9, 2011

Faces that you never see

Olin Türil, ning rääkisime vanaisaga juttu, kui pidin kooli minema. Käisin millegipärast Türi kolledžis ning oli just avaaktuse päev, kus osa õpilastest viidi kooliga tutvuma. Saali jäid ainult mõned õpetajad ning mina. Kui sisenesin saali, siis minu seljatagant tuli keegi õpetajatest, kes ütles, et õpilased on kadunud, ning küsis, kas mina tean midagi. Sattusin paanikasse ning jooksin klassist välja kui tuleb teine õpetaja ja ütleb, et leidis osa õpilasi ülesse. Loodsin teda leida sealt aga teda ei olnud. Ma ei mõista mis on juhtunud. Hakkan siis mööda kooli liikuma kui mulle tulevad vastu kaks võõrast õpilast, kelle silma iirised on mustad. Nende pilk on tühi ning nähes mind kutsuvad mind kaasa nendega: " Tule, sa saad õnnelikuks. Lase ennast vabaks ja tunne seda jõudu mida ta pakub." Hirmuga jooksen tagasi saali poole avastades, et saalis on mõned üksikud inimesed ainult ja kõik pööravad oma pilgud minule. Ka neil on silmad muutunud. Astun kaks sammu tagasi  ja põrgan kellegagi kokku, kes surub mu väikesesse ruumi. Nähes sind, olin väga õnnelik, sinuga on kõik korras. Ruum oli pisut hämar ning panin tule põlema, vaatan sind ning ehatan. Ka sina oled muutunud, avastan, et mu ümber on veel kaks inimest, kes võtavad mul kätest kinni ja suruvad voodile. Rabelen nii kuis jaksan, ning suudan isegi ennast vabaks rabeleda. Ründan sind ning surun su maha, hoides su käsi kinni, karjun sulle, et sa sellest välja tuleksid. Puhken nutma ja mind tiritakse su pealt maha aga sa ei tõuse. Sa jääd sinna lamama ning su silmad. Need on muutumas tagasi. Sain sellest jõudu ning lükkan ühe neist pikali surudes kõrile ning karjun jälle, et ta tagasi tuleks. Ka tema pilk on muutumas. Kolmas jookseb abi järele. Võtan sinu ja tolle võõra, ning aitan teid majast välja. Leian vanaaegse auto, loodan, et töötab ning asun sõitma. Kui olen juba jõududnud põldudest ümbritsevale teele siis tunnen kergendust, et kedagi seljataga pole. Mätkan aga, et taevas mu seljataga on oranžikas ning nagu tolmupilv liiguks meie poole. Vajutasin jala gaasile ja sõitsin kuidas jaksasin, pilv aga jõudis lähemale ja lähemale....
Selline siis oli minu öine unenägu, huvitaval kombel ma ei kartnud üldse ning see tundus ka lahe. Eriti meeldis mul valida autosid millega sõita, sest seal valikut oli, ka üks vana lada oli seal aga võtsin enda jaoks tundmatu auto. Plaanisin täna jalutama minna nagu aasta tagasi. Kuulaks muusikat ning tunneks rõõmu sügisest. Kahjuks probleemiks on see kord minu kõrvaklapid mis oleks nagu katki ning ka see, et pean töö jaoks kokkuvõtte tegema.
Sain eile ühelt poisilt kolm roosi, kuigi ma isegi hakkasin karjuma, et ma ei taha roose. Vb oleks tulnudl lihtsalt minema astuda, mitte temaga jamama. Ta küsis milliseid tahan ning ma ei vastanud, ta võttis roosad. Lasin tal need ära osta ning ütlesin siis, et mulle ei meeldi roosa üldse. See oli minust küll õel aga siis järgmine kord kuulab vast kah mida ma ütlen.
Käisin siis ühel heal õhtul ka zavoodis ära. Mingi kari inimesi tuli siia ühikasse ning jõime pisut siin ja siis läksime edasi zavoodi. Seal tuli minu juurde Luua koolist Mister T. kelle kunagi olin tantsima kutsunud aga ta oli ära öelnud. Mõistatuste mees...Rääkisime pisut ning siis ma pöörasin tähelepanu jälle seltskonnale, kellega ma seal olin. Mingil hetkel ootasin ma wc järjekorras ning märkasin tuttavat nägu enda kõrval. Koputasin talle õlale ning küsisin kas ma tean teda. Jõllitasime üksteist päris kaua ning mulle tuli meelde. Ta on Mister A. õde.. Fuuck.. Küsisin siis kas ta teab Mister A.-d ning ta pani käed suule nagu oleks vaimu näinud ning ütles: "Sa oled ju Maris!" Ta nägu oli nagu kohutavalt ära ehmatanud ning ta sosistas midagi oma sõbrannale, mõlemal näod valged nagu oleksin saatan või midagi. Siis nad lähevad minema. Jättes mind sinna vaatama, ning mõtlema: " Mis toimub!" Edasine on juba kahtlane, kuna sattusin paanikasse ning jõin pisut palju. Hommikul märkasin, et üks jors magam ukse ees ja kaks tüdrukut toanaabri voodis, pluss, jõudsin natule aega üleval olla, kui toanaaber sisse tuli. Jeah... Not good for me.
Make love!

Friday, October 7, 2011

Just howling in the shadows

Võtan oma kotist eile ostetud kohukese. Pole just kindel, et oleks geniaalne mõte seda nüüd süüa aga teen seda kindlasti. Maitseb nagu.. Do not care.. Hea igatahes. Hommik just suurepäraselt ei alanud. Ma ei tunne lõhna ja higistan palavikku välja nagu siga. Siiski parem kui eile. Ei mäletagi eilsest eriti midagi. Ahjaa. Tangad :D Nägin ühte mees pagarit kandmas tangasid.
Nii mul oli Pühapäeval meeldiv õhtu Mister R.-iga. Jooksime maaülikooli tagumisel platsil, milline maastik. Olin suremas seal :D Masendav ka võõrale näidata, et ou, mul julmalt kops koos.
Käisin eile siis jalutamas ühe noormehega, kes mitte kuidagi ei tahtnud oma nime öelda. Mulle tuli õhtul meelde, et keegi vist ütles ta nime, kui vastu tuli. Pagan ma pole kindel, mis ta nimi oli. Igatahes ta on meeletult hea huumoriga ja väga otsekohene. Mul pidavat olema mehe hääl. Lõpuks ometi keegi paneb seda tähele ja julgeb öelda ka. Ma teadsin seda.. Jalutasime temaga Ihastesse ja tagasi. Kui koju jõudsin, siis ma pidin jooksma pesema ja siis kohe järgmisele kokkusaamisele minema. Ma ei tea mis mul arus oli kui ma kahe inimesega päevas kokku saan. Tegelikult oli asi ikka selles, et ma ei arvestanud, et esimesega läheb nii kaua. Camoon, kella poole kahest, kuni viis läbi millegagi. Kes viitsib nii kaua minuga juttu vesta. Järgmine kohtumine viis mind siis kinno. Valisin välja filmi Õuduste öö. Peate minema seda vaatama. See oli 3D-s, kas kujutate ette, kuidas võtab 3D õudukas püksid märjaks. Kallutasin paar korda peadki, kuna tundus, nagu veri lendaks näkku. Emotsioonid on laes igatahes. Rääkisime pärast filmist natuke ning tema rääkis oma elust. Suht lahe tegelane on, kahjuks väga hingega töö juures. Pidevalt tööl. Ta üles, et puhkab harva, kuna ei taha lihtsalt. Kui ta rääkis oma palgast, siis jäi mul suu lahti. Ahjaa, Mister M. nägi ka toda tüüpi. Ootas bussijaamas, kui me jalutasime kino poole. Rääkisin pisut ka juttu temaga.
Nii, nüüd veedan siis üsna varajast reede hommiku tundi. Esimese asjana ma logisin sisse flirticusse. Pole just normaalne avastada sealt 82 teadet. Nagu wtf??!!! Kui vaatasin millega tegu oli siis sain aru. Mingi tüüp on stalker ja pani iga jutu, mis mul profiili peal on lemmikuks. Jeah...ma arvan, et ma ei kirjuta ta kirjale vastu.. Hirmutav.
Tänane päev plaan on õnneks tühi ja saab keskenduda õppimisele. Ja lihtsalt lesimisele(haigus murrab uuesti maad), õhtul pean aga minema zavoodi või kuhugi. Super. Pidin ma mainima, et pole seal käinud, nüüd mind sunnitakse sinna minema. Pean peast viskama kõik mõtted, et mulle öeldi, et see on urgas..
Make Love!

I will see you again some day and you will be the one who cant live without me!