Every step that I take is another mistake to you

Kas te olete kunagi püüdnud süüa nii, et te ei näe toitu. Tunda iga pala maitset ja sealt välja sorteerida kõik erinevad maitsed. Nautida iga toitu nagu see oleks viimane...  See on üks osa sellest, kui sa tunned, et sa oled seda elu väärt. See on alles algus! Kui mõelda kui tihti on meil täpselt sama momenti olnud siis tuleb vastuseks null, kuna alati on iga hetk midagi uut. Iga sekund, iga minut, iga kuu.. Me ei saa väita, et elame üksluist elu, kui me teaks kui palju muutub pidevalt. Tunnetage iga osa oma kehast, nautige seda!

Mister T. helistab mulle, et minuga koos midagi küpsetada, olen sellega nõus kuigi unustasin minu ja Miss L. rattasõidu rabasse matkale. Siiski suudan asjad nii korraldada, et meid viiakse enne autoga Mister T. juurde ja siis peaks õigeks ajaks ka jõudma matkama. Kahjuks läheb mul liialt kaua aega ning lõpuks kui jõuan autosse on pimedaks läinud ja kahtlen, kas jõuame kuhugi. Kuulan kuidas Miss. L ja Mister V. omavahel juttu räägivad ja ei pööragi tähelepanu palale mida ma söön.  Nokin ka näpuga ning pakun kaaslastele ka aga nad ei soovi. Lükkan käes oleva söögi kaugemale ja avastan, et selleks on süda. Suur inimese süda, mis on ligane ja tilgub verd. Kallutan südant ühele poole ja ütlen kaaslastele: "Vaadake, kui lahe!" ning kallutan südamest verd välja põrandale, ise veel naeran.
Tõusen üles ja valmistun saatma aruannet tööle. Pidin veel piparkoogid valmis küpsetama ja siis veel seltsilise ära ootama. Olen omadega alles reedes. Mis oli juba väga kaua aega tagasi aga kuna olen blogiga maas ja tunnen, et iga mu elu sekund on väärt. Nii siis, Mister R. tuli siis jälle siia, kuidagi üles löödud, arvasin, et küllap kellegagi kokkusaamine, mõni tibi või midagi( olgu see on ainult minu rumal uskumine, et ta ikkagi ei taha minuga tegemist teha eriti). Ta oli terve päeva minuga.. Nagu terve päeva, kas te kujutate ette, kui jube mul olla võis, ma ei suuda teiste ees süüa teha. Ta oli igal sekundil seal ja vaatas. Muidugi sai nalja ka sellega, et glasuur... Seda sai piparkookide jaoks palju ja nu.. olen ideaalne piparkoogi mehike.
Laupäev... Ideaalne päev, mille magasin sisse, trenn bussile jõudmiseks ja siis väike trenn Tallinnas, et jõuaks õigeks ajaks kohtumisele. Neid oli kolm( oleks rohkem aga ma tahan hingata ka), Mister T.( kellele olid piparkoogid mõeldud ja suure kalli tegin ka, sain vastu šokolaadi, mis isegi oli väga hea), Miss G. ja Miss A.- ga. Bussis plaanisin siis korralikult kaineks magada ning juba enne tagasi jõudmist Mister R. helistab ja küsib millal jõuan... Päriselt, mul on tunne, et vahel ta sunnib ennast minu sõpradega tutvuma, et minuga hästi läbi saada ning minuga kokku saada. Jõudsin siis poole kahest tagasi Tallinnast ja otse edasi... Päästsin ta mõne aja pärast sealt, kuna üks tegelane meie seltskonnast hakkas pm noaga pussitama diivanit millel istusin.
Teisipäeval tegin piparkoogi maja valmis... Ma olen nii lahe inimene, panime ohtralt valget glasuuri ja sõin ise seda glasuuri nagu poleks homset. Polekski homset, kui ma lõpuks ei oleks tundnud, et jube halb on.
Make love!
Hoia kõva!
PS! Nädal veel kostüümi/jõulupeoni!