Küpsetamise võistlus. Kolm võistlejat, mina ja teised kaks on mingid kuulsad näitlejad. Teemaks on ellujäämine ja gurmee. Peame tegema süüa toiduainetest, mida meile antakse ja milleski ebatavalisest. Ühele võistlejale antakse kahtlane kala, mida pole ma kunagi näinud, teine saab kana ja mina.. Ma saan kassi. Ideeks on tappa loom ise, et toit oleks värskem. Mul jäi suu lahti. Pean selle ilusa valge kiisu tapma? Ou no.. On jõulud ja otsustan, et vb vanemad lubavad looma siiski alles jätta, et me ei sööks teda. Alguses on super, kuni üks hetk hakkan kassi otsima. Ema ütles, et mul pole teda vaja ja viis ta minema. Karjusin, et milleks üldse võtta siis kass, kui see tagasi viiakse ja sõimasin neid järjekordse kehva jõulu eest. Ema vastas, et viis kassi kastiga kuhugi postkontori kõrvale. Jooksen toast välja kassi otsima. Leian mingi kasti teisel pool aeda, milles on maha jäetud lõbustuspark aga ja ma ei saa sinna sisse. Enne tulevad mu vanemad ja tirivad mind sealt ära.
Sain siis Tartu Ülikooli sisse ja kui enda paberid korda ajan nädala lõpuks, olen sügisest tudeng. Mõneks ajaks, kuna päriselt. Olin nii ekstaasis Eestist ära mineminesega, et olen täiesti loobunud ideest, et peaksin koolis käima veel. Elu ju õpetab piisavalt. Otsustasin siiski, et mul pole hetkel midagi kaotada. Küsin ka töölt, kas saaksin poole kohaga sinna jääda ja püüan siis nii hakkama saada. Isa enam mind ei toeta, kuigi ütles, et minu asemel ta valiks ülikooli, siiski ta raha ei anna. Hea valiku ette panete mind. Vast saan ikka hakkama. Olen ennegi toime tulnud sellega. Käisin esimesel gümnaasiumi aastal kooli kõrval ka koristamas. Seda oli pisut üle tunni aja aga siiski. Raske oli, eriti kui jäid haigeks ja sul oli kari järelvastamisi nädala sees. Otse koolist tööle ja siis kuuest koju. Heal juhul sain koju, aegajalt ootas mõni tuttav mind väljas ja tahtis jalutama minna. Ühel reedesel õhtul ma mäletan kuidas läksin hommikul kooli ja laupäeva hommikul tulin koju. Great times. Ei.. Saan hakkama! Teised ju saavad, mis mul siis häda on.
Hoia kõva!
0 comments:
Post a Comment