Täna saades lõpuks ometi üksindust tunda, sain aru, et mul on vaja puhkust kõigest. Olen kogunud pikka aega enda õlgadele pinget, mis on osaliselt minu ja osaliselt ka teiste. Püüdsin enda nukrust alla viia sellega, et suhtlen inimestega ja olla pidevalt okupeeritud. Käitusin valesti ja ma pean leidma endale aja iseenda jaoks, mina ja mitte keegi teine. Teen üks nädal plaanid nii, et võtan nädala lõpu vabaks ja naudin üksindust. Lähen lõpuks Türi-Allikule ja külastan enda isa ning kallist Vallet. Kuna isa on nagunii pidevalt tööl, siis saan koeraga kahekesi olla ja muusika saatel läbi tubade kepsutada. Igatsen seda, et ei pea pidevalt kellegi pilku enda peal taluma ja saan tunda ennast vabalt. Hetkel saan pidevaid kommentaare enda tuttavatelt, et sa oled nii imelik, miks sa teed selliseid asju. Mulle meeldib olla imelik aga ma ei leia, et peaksin seda põhjendama. Kõigil on omad harjumused. Saan lõpuks kuulata enda meditatsiooni muusikat, ilma see kedagi häiriks, see on imeline. Kõik energia taastub lihtsalt muusikat kuulates ja keskendudes. Tänan Miss M-i kes mind vastu võttis ja ära kuulas. Ta ei kujuta ettegi, kui palju parem mul tänu temale on.
 |
| Kui sul oleks valida kindluse ja vabaduse vahel, mis oleks sinu valik? |
0 comments:
Post a Comment