Väike keskaegne küla keset metsi, kus kõik teadsid kõike ja kõiki. Miski ei jäänud saladuseks ja sellest polnud väga ka midagi hullu. Inimesed olid sõbralikud ja abistasid alati üksteist. Asjalood muutusid, kui linna saabus kuri võlur, kes võttis üle sealse külavanema kodu ja asus külarahvast valitsema. Tema alluvaks oli kuri ja suuruselt nagu mägi, kes kuulujärgi ei halastanud kellelegi. Sellest päevast peale hakkasid tekkima saladused ja keegi ei saanud usaldada kedagi. Igaüks võis olla võluri käsilane ja teada saades vastuhakkajatest, lasi võlur nad lihtsalt hukata. Siiski oli selles linnas üks tüdruk, kes ei lasknud kellegil endale midagi teha. Ta hoidis omaette ja oli igati sõbralik kõigi vastu. Ühel ööl, kui ta salaja käis toomas vett metsast(vee ja toidu tarbimine oli piiratud ja suurem osa inimesed nälgisid) sattus ta kokku hundiga. Ta ei lasknud ennast sellest heidutada ja astus hundile vastu.Kui ta kuulsi juba hundi lähenemist, võttis ta enda noa taskust ja asus võitlus positsioonile. Ta oli valmis hunti tapma, kui miskipärast ta peatus. Selle asemel, et pussnuga lükata ta südamesse, ta hoopis vaatas ta silmadesse ja nägi seal midagi. Midagi mõistmatut. Teades, et iga hetk võib hunt ta surmata otsustas ta midagi peale hakata ja ennast sellest olukorrast päästa. Kui ta aga selle idee peale tuli, siis hunt astus sammu tagasi, raputas korraks pead ja jooksis minema. Sellest veidrast hetkest oli möödas paar päeva, kui ta kuulis enda akna taga üks õhtu krabinat. Seda vaatama minnes, märkas, kuidas hunt jooksis metsa poole. Ta otsustas teda jälitama hakata. Haarates nagist enda mantli jooksis ta hundile järgi. Püüdes ennast võimalikult märkamatuks teha, jõudis ta talle järele. Varjates end põõsas, jälgis ta toimuvat. Hunt tõusis kahele käpale ja hakkas kõndima nagu inimene. Kõik mida ta tegi sarnases inimesele. Kahjuks ei saanud selline olukord kaua jätkuda ja tüdruk astus kogemata oksale, mis ta reetis. Hetkega oli hunt ta seljataga ja võttis ta kinni. Ta aga ei teinud midagi. Lihtsalt hoidis kinni. Jälle tundis tüdruk seda sama sidet hundiga, mis ennegi. Midagi selles hundis oli erilist. Midagi, mis pani tüdrukut teadma, et hunt ei teeks talle kunagi liiga. Nagu tüdruku mõtteid lugedes, lasi hunt ta lahti ja nad jäid üksteist lihtsalt põrnitsema, kuniks ühel hetkel hunt püüdis midagi seletada. Kahjuks ei olnud midagi aru saada. Saadi kokku veel korduvalt ja tüdruk sai juba hundi kehakeelest veidike aru. Ta teadis, et peab miskipärast lõhkuma ühe kivi, mis asub võluri talveaias. Teda isegi ei huvitanud väga miks, kui hundile sellest kasu oli, siis oli ta nõus. Tüdruk oli temasse kiindunud ja siiani oli hunt ainuke, keda ta usaldada sai. Hunt õpetas teda kasutama võluväge ja mõlemad avastasid, et tüdrukus on annet ja ta ongi loobu poolest maagiks sündinud. Isegi, kui tegemist oli vaenlase alamaga. Ühel päeval saigi otsus tehtud, et nüüd tüdruk läheb ja lõhub selle kivi ära. Teades, et võlur ise on teises maakonnas siis lähenes ta majale. Kõik läks libedalt, kuniks ta jõudis talveaiani. See osa majast oli valvuritest täis ja nendest mööda saamine oli peaaegu, et võimatu. Siiski see tal õnnestus. Just enne, kui tüdruk jõudis kivi purustada, astus sisse võlur, kes ei saanud enam midagi teha. Sellel hetkel, kui võlur sisse astus oli kivile juba piisavalt suur obadus antud. Võlur kaotas oma võimed selle kivi purunemisel ja hunt.. Tema muutus inimeseks. Tegemist oli maavanema pojaga. Maavanem ise oli aga lukustaud keldrisse. Külaelu taastus pärast seda ja endine hunt ja tüdruk olid peaaegu abiellunud.
Panin filmi kinni, kuna õde oli magama jäänud juba ammu ja ise ei olnud sellest filmis huvitatud. Mida ma aga ei teadnud, et järgmisel päeval oli mu õde hakanud filmi uuesti otsast peale vaatama. Midagi aga oli muutunud. Filmi algus oli kõik üldiselt sama aga ühel hetkel olukord muutus. Kui tüdruk ja poiss kohtusid, siis ei leidnud nad ennast nagu esimene kord. Seekord tüdruk teadis, et midagi on valesti ja kõik kordub. Nad said aru, et on filmis. Nad tahtsid välja saada sealt aga enne tuli hunt tagasi inimeseks muuta. Miskipärast olid mõlemal teadmised, et seda on juba juhtunud ja tegemist on lihtsalt filmiga. Tüdruk rääkis hundile enda avastusest aga kahjuks kuulsid seinad seda pealt. Võlur oli muutnud peaaegu kõik seinad elavaks. Kui keegi midagi rääkis seina ääres sai võlur kohe teada. Järgmisel hetkel oli võlur kohal ja ta oli imestunud, et tüdruk teab kivist. Hunt ja tüdruk püütsid käituda veel nagu ei teaks kumbki millest jutt on. Tüdruk kõndis aeglaselt akna juurde ja talle aitas ohvri mängimisest. Ta kogus kokku oma maagja ja sõi suure tulekera võluri poole.Võlur oli üllatunud tüdruku suurest väest ja vaatas ainult kuidas tüdruk plehku pani.
Kahjuks siit edasi ma ärkasin üles. Minu jaoks oli see väga huvitav unenägu ja puhas seiklus. Andsin ainult lühikokkuvõtte, kuna ma ei viitsinud seekord kirjutada väga lahti ja muinasjutuliselt. Loodan siiski, et see on loetav.
Hoia kõva!
Make love!
