Olen tagasi koolis ja siiani ei ole keegi mulle närvidele käinud. Esimene õhtu oli vägev. Istun Miss K.-ga siis ühika toas kui sisse tulev Mister V. , siis Miss R. ja siis mölisesime siin, ma muidugi pakkisin asju lahti, sest suht olin alles jõudnud(rahu on ülehinnatud). Muidugi ärme unusta omi alt naabreid kes ei suuda muusikat ööseks kinni panna. Usun millegipärast, et sellega enam probleemi pole :D! Huvitav, et suht mitte keegi ei mäganud alguses, et mu soeng on teisiti. Nagu tõsiselt teisiti. Oleks ma vb natuke heledamaks värvinud või natuke juukseid lõiganud saaks aru aga seda on näha.. Märgatavalt. Võimalik, et mul oli lihtsalt liiga suur tähelepanu vajadus ja pettusin lihtsalt. Kama..
Sain lõpuks ratastoolis sõita, see oli äge. Igavesti ei tahaks sellega sõita aga mõnda aega oli tore (saan aru, mida peavad tundma inimesed, kes selles veedavad oma elu. Ei soovi seda isegi vaenlasele). UU..arvan, et teatud keegi on minu nõu vist kuulda võtnud või mul on lihtsalt luulud. Loodan luulude peale, sest see oleks üsna imelik, et keegi kuulab mind!! Mind!!
Suutsime siin vahepeal pidada lumesõda....Klassis...Kui ma vb poleks visanud Mister K.-d lumepalliga siis vb oleks klass kuivaks jäänud. Aga see oli ju nii ahvatlev kui ta akna alt mööda läks. Siis ta istus veel märja pingi peale, kuna keegi oli sinna lund visanud (see ei olnud tõesti mina seekord..). Mister V. tegi mulle süüa, see on nii armas ja ta oli ainuke kes ütles, et ootas mind kooli :D Vägev.
Tunnen sinust puudust!
Make love!
Tuesday, February 1, 2011
Tagasi
Posted by Keegi ei peaks veetma oma elu üksinduses at 11:59 AM
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
0 comments:
Post a Comment