You’re eyes getting blurry; still I’m cryin’ your name.

Kujuta kuidas jalutad mööda metsateed ja järsku tuleb pime ja tihe mets. Mitte keegi, ega miski ei näita sulle teed sealt läbi. Kuuled pidevat sosistamist ja vahel ka mõnda tõuget, kuid siiski ei näe sa midagi. Tunned, kuidas jaks on otsa saamas ning just enne seda, kui oled alla andmas, näed sa väikest valgusekiirt tulemas läbi puude ja tahad joosta selleni aga miski hoiab sind tagasi. Lükkad sõrmed maasse ning tirid ennast lähemale ja lähemale kiirele. Tunned juba seda soojust millest kiir kumab ning järsku.. Keegi enam ei hoia sind ning sa oled valguse käes, vaatad korra veel tagasi, et näha, kes sind tagasi hoidis.. See oled sina ise. Astud edasi ja näed enda ees mäge, mäe peal on aga puu. Sa pead sinna puuni jõudma, maksku mis maksab.  Tugev tuul puhub sulle vastu, kuniks sa pead juba roomama. Oled üleni pisikeste haavadega kaetud, kuna said metsas nii mõnegi valusa löögi. Avastad järsku, et terve tee on täis madusid ja prussakaid. Nad on su näole nii lähedal ja nii mõnigi madu üritab sind salvata. Mõnel neist ka õnnestub aga sa ei jäta oma teekonda. Sa roomad ja jõuad lõpuks mäe tippu. Sa võtad viimase jõu kokku, et püsti tõusta. Puu on su ees ja kiirgab salapärast aurat. Tunned, kuidas see muudab mu seest kõik soojaks ja rahulolu saabub. Astud veel paar sammu ja toetad oma käe vastu puu tüve...Sinu soov saab täidetud!
Oled tagasi paksu ja pimeda metsa ees, aga seekord ei ole sa üksi. Seekord aitad sa oma armastusel saada üks soov.
Make love!

So why try to ignore him, make it a dirt on the floor!

Kabuum. Tallinnast tagasi ja ootan juba kooli(tegelt ka, ma kohtun jälle uute inimestega. See on isegi hakanud mulle meeldimad. Inimesed..). Käisin siis Vabaduse laulu vaatamas, ei oskagi komenteerida, Kerli, seal oli Kerli. Ta on päris elus veelgi ilusam(Fuck ma unustasin Miss A-ga kokku saada). Ema oli seal suht, purjus ja ma vist panin ta nutma, aga jah, ma olen ju selline ideaalne laps. Ma ei kohe ei tea mida enda vanematega peale hakkan, ma hakkan arvama, et nad on kohutavalt murtud seesmiselt. Mitte, et mul endal nüüd silmast pisarad hakkaks jooksma aga.. lähme edasi. Hingasin esimest korda heeliumi sisse, nii armas hääl oli mul.. Ma oleks nagu väike laps, kes sai mänguasja. Hhihiihih :D
Veel mõned päevad ja siis ma kustutan oma konto flirticust, ma tõesti ei viitsi tegeleda selliste, imelike inimestega. Mulle piisab endast ja teist. Olen nüüd paar tundi nö kodus viibinud ja kuulan barbie muusikat. Mitte otseses mõttes aga minu jaosk on see selline beibede muusika. No kamoon, kes kuulaks britneyt tunde järjest(nagu selgub, siis mina juba olen seda suutnud ja ilma oksendamata). Õnneks aitab bass kaasa ja teadmine, et keegi ei taha minuga enam siin kandis juttu teha, kuna paska kuulan, on lihtsalt super. Mul on veidike siiber meestest. Sorry aga suurem osa võiks bussi alla hüpata. Eriti need, kes kardavad asju näkku öelda või teevad seda siis, kui on tõsiselt purjus. Heelp! Muidugi mõne purjus noormehe juttu kuulaks heameelega, aga mitte seda osa, kui nad kiidavad sind taevani. Ma arvan, et tean niigi, kui ilus ja tore ma olen(tõsiselt kahtlen). Ja eriti moss moss on mu tuju siis, kui tean, et soovin ühte meest ja saan kümme teist. Mis värk sellega on, mul on tunne, et minu kaitseingel teeb suur nalja minuga. Tahaks mängida rollimängu, kurat, et pole siiani leidnud inimest kellega seda teha:
Minu poole sammub tume kogu, kes ütleb karmi häälega: "Näoga seina poole, käed sinale ja jalad harki!" Mida ma nüüd küll tegin, tuleb mulle mõttesse... "Selline tüdruk ei tohiks siinkandis nuhkida, ma ei salli, kui minu teritooriumile tullakse. Oled üks halb türduk kas pole!" Tema käed liiguvad samal ajal mööda mu keha ja ta võtab alguses ühe mu käe ja siis teise ja paneb nad raudu. Keerab mu seljaga vastu seina ja vaatab mulle silma. Kirglik suudlus ja hullumeelne käperdamine. Tunnen nagu olen võimetu midagi tegema. Tahaks teda ära lükata aga samas tahaks, et ta katsuks mind veel. Ma ei saa aru mis toimub. Juba ta rebib mu pluusi nööpe eest lahti ja käed püüavad haarata mu rindu. Saan korraks kontrolli tagasi ja astun talle varbale ja kasutan juhust ning pistan jooksu. Kahjuks ei saa kaugele, kui ta juba võtab mu ümbert kinni ja paiskab rohule. Ta võtab ühe käeraua lahti ja paneb käerauad uuesti kinni, kui kõed on ette toonud. Ta libistab ennast minu ka käeraudade vahele ja nüüd on ka minul võimalus teda katsuda. Kirehoos rebin ta riided ja olen valmis ennast tema omaks kuulutama....
Ma peaks vähem mõtlema fantaasiate peale, me teame ju kõiki vast, et olen eriti valiv inimeeste suhtes ja praegune tüdruk, keda ma üritan sebida ei tundu rollimängude poolt. Ta on selline armas ja süütuke. Meestega on aga see, et ma ei näe ennast eriti mitte kellegagi sellist olukorda läbi viimas. Tegelikult, usun, et kui keegi pakuks siis ma kindlasti mõtleks sellele. Niiet esimesed julged.. tulge ennast pakkuma :P Kõlab ikka hullult meeleheitel.
Make love!

I learned to live, half alive

Who do you think you are?
Runnin' 'round leaving scars
Collecting your jar of hearts
And tearing love apart
You're gonna catch a cold
From the ice inside your soul
So don't come back for me
Who do you think you are?
Sõnad laulust, mis mulle täna saadeti.  Selline kurbus tuli minu juurde tagasi, et oleksin peaegu nutma puhkenud. Soovin nii väga, et mul oleks jõudu ja julgust sulle helistada, kasvõi selleks, et sa mulle halvasti ütleksid. Piisab su häälest. Ausaltöeldes ma ei kujutanud ennast kunagi ette nii, et peaksin mõne mehe peale nii palju mõtlema. Ma ei taha mõelda aga igakord, kui keegi minuga flirdib või meenutab välimuselt natukenegi sind.. see ajab närvi. Olen maruvihane, kurb ja segaduses. Võimalik, et ma poleks sellises seisundis, kui ta poleks käitunud nii kaheti. Kui ta oleks algusest peale jäänud selle juurde, et peaksin ta rahule jätma, oleks kõik korras. Ma pidasin vastu, ideaalselt. Mida päevad edasi seda rohkem mulle tundub, et see mure sööb mind. Mida ma küll ootan. Tean, et asja hullemaks teha ei saa aga ei suuda temaga ka ühendust võtta. Pealegi... Nüüdseks ta peaks olema mind juba unustanud ja mina olen ainus veel, kes on selline tont ja ei suuda leppida paratamatusega. Mida kuradit ma siis teen?  Miks ma sellest aru ei saa? Kas ma ei saa siis aru, et tal on kõigist suva ja on alati olnud.
Tahan surra.....
Make love!

I could fuck a unicorn and feel no shame!

Avastus, mulle meeldivad müütilised tegelased nagu nt ükssarv. Ah ,kuidas ma tahaks üks neist olla ja kepsutada üle vikerkaare. Kunagi tahtsin ka härjapõlvlane olla ja siis oleks ma pidanud valvama kullapotti vikerkaare all. Seal all ei ole just hea vaade ja otsustasin ennast vabamalt tunda, mulle ei meeldi eriti tööd teha ja kepsutamine on ikka asjalikum. Pealegi on üksarv ülimalt cool ja ilus. Härjapõlvlased on pealegi natuke väikesed. Nad meeldivad mulle ikka, nagu ka trollid aga esikohal on hetkel ükssarv. Tegin isegi facebookis testi, et olen ideaalne üksarv: Fuck you all! I am a unicorn!

Käisin laupäeval Türi vahupeol, ja ma ei olnudki nii üksi nagu ma arvasin. Ruth oli ka seal ja minule küll meeldis, kuigi ta arvas, et olen pisut sõge. Tirisin teda pidevalt igalepoole ja lõpetasime ülimärjana( ps! poisid vahuga ja ilma t-särgita on nii mõnusalt libedad.mmmm). No sain suht kiiresti endale mingi tüübi ka aga käskisin tal uus naine ostida :D I am so cool. Avastasin, et paljud noored nolgid, kes seal olid ei oska tantsidagi. Hullu pole, kardan, et nii mina kui nemad olid liialt palju joonud(märkus endale, hoia sellest kollasest kraamist eemale). See pilt muide on minust umbes siis, kui koju jõudsin. Pole isegi kindel, kuidas ma koju sain. Mul käib alt uks lukus ja olin selle imekombel lahti isegi saanud.  Enne kui magama läksin, tuli mul plaan vaadata veidike porri, kuid kustusin enne ära kui arvuti avada jõudsin. Siiani ei tea, mis eesmärgiga ma seda vaadata tahtsin :P Isa oli järgmisel õhtul hea küsimusega platsis(ma suht magasin terve päeva maha, hullult halb oli), küsis kas ma tean, mis kell ma koju jõudsin ja siis vastas ise, et ma nagunii ei mäleta. Hea tegelikult, et üksi olin kodus sellel ööl, kuna oleks üsna piinlik olnud isa ja venna ees. Joon harva aga kui hea jook on siis suudan ennast suht segaseks juua. Ja ma kiidan ennast. Tuli koju vast üksinda ja ma ei sebinud endale ühtegi voodikaaslast, kuigi tegelikult olin hullult valmis igaühte võtma. Olen juba kindel endas, et isegi purjus peaga ma valin inimesi ikka korralikult. See on vist minu enesekindlus, et saan keda tahan ja olgu kasvõi modell(jube lipaka tunne tuli hetkeks).Oleme naised ja me väärime parimat!
Ps! Sometimes i want to say fuck it and just leave...
Make love!

You're always somewhere else

Kohtan sind pargis, kui jalutan kodu poole ja otsustasime, et räägime vanadest aegadest. Su jutt on õpetlik ja asjalik ning saan aru, mis on minu elust puudu. Inimene, kes suudaks mind mõista ja õnnelikuks teha. Naudin sinuga tervet päeva ning möödume Mister T-st ning ta räägib mulle kõva häälega midagi, kuid ma ei saa aru, mida ta tahab öelda ning ütlen sulle, et ära pööra sellele tähelepanu. Jõuame sillani, enne kui saame selle ületatud sa hüppad üle ääre ja ma ehmun ning vaatan, kuhu sa kadusid. Näen sind langemas ja sa ei plaanigi peatuda, käsin sul ennast päästa, kuna hoolin sinust ja sa võtad kinni nöörist, mis toob sind silla ääre juurde. Kogu selle aja toetan ma oma pead silla äärele ja jälgin sind. Sa hakkad mulle meeldima, isegi väga. Tuled sillale ja ma jalutame minu poole. Hetkeks mulle jääb mulje, et sa tahad põgeneda ja ma tahaks sind takistada aga lasen sul minna tualeti, kui sa küsid. Teadsin sisemusest, et sa kaod pärast seda. Kadunud sa olidki.

Nägin seda unenägu mõned päevad tagasi, sellele järgnes veel unenägu, kus nägin oma vana klassivenda Mister R.-i. Kaks päeva järjest unenäod poistest, kes on mulle veiduke huvi pakkunud. Igaüks andis mulle nõu. Kahjuks ei mäleta enam mida nad tahtsid öelda aga vist näitasid vigu mida ma peaksin vältima.
Sain paar päeva tagasi ka herilase käest nõelata. Siiani punane ja sügeleb. Ma ei mäleta, et oleks kunagi nii kaua sellega jamanud.  Täna tahtsi üks silma peale ka lennata. Õnneks mul on kiired reaktsioonid, pääsesin koledast näost :D Kuulasin täna mõnusat lugu, mis pani mõtlema. Miks meile tuleva mõned inimesed meelde siis kui nad on juba läinud ja siis ka ei pruugi me midagi teha. Elu on lühike, teeme siis kõike mis meie võimuses, et kõik saaksid elada, mitte ainult üks. Soovin, et näeksite elu läbi mu silmade. Kui kõik kurb ära võtta, siis võib näha ilusat päikest, mis muudab maailma värviliseks.

A penny for my thoughts, oh no, I'll sell them for a dollar
They're worth so much more after I'm a goner
And maybe then you'll hear the words I been singin'
Funny when you're dead how people start listenin'

If I die young, bury me in satin
Lay me down on a, bed of roses
Sink me in the river, at dawn
Send me away with the words of a love song

Ps! Tean, et mulle on siin keegi loodudaga on on pidevalt kuskil mujal. Niiet tasub oo

There is no happy ending

Tunnen, ennast isegi hästi juba. Sain sisse uude kooli ja olen kuidagi rõõmus vist. Pole kindel, mis minu sees toimub, kuna mu tunded ja emotsioonid on ammu kahtlased ja ei tea pea kunagi kuidas ennast tunda. Muidugi tekitas sellise sooja tunde miss E. mu sees, kui küsisin, kas võin mõned ööd kuus tema pool ööbida, siis ta oli pärast läbirääkimisi oma mehega nõus. Milline joovastav tunne see läbis mind, tundsin, et on olemas keegi, kes on nõus mind taluma ja mind abistama, ilma, et päriks, millal ma ära lähen...Tunnen rõõmu..
Sõitsin eile motika tagaistmel ühe mehega Vändrasse. OJEE. See tuul, mis sahises ja putukad kes vastu kiivirit surnuks plahvatasid, tekitasid minus hea tunde. Muidugi oli veel parem kiirendus teistets autodest mööda minemisel ja siis kui ta kurvis alla kaldus. Tundsin, kuidas oleks nagu asfaldit katsuda. Te peate seda kogema, on mida tahta.
Olin Vändras Miss H juures ainult mõnda aega ja siis läksime Miss R-i ja Miss K-ga sauna, mis oli mõnus, kuigi liialt palju pidin tegelema lastega. Eino poleks vastu nendega tegelemisel aga oma sugulased(nagu Miss H ütles) või enda laps on ikka kuidagi etem. Mitte, et ma tahaks lapsi veel aga hetkel on varajane. Pealegi kõrvalt seda asja ei ole halb vaadata, tuletab nii mõndagi väikevenna kasvatamisest meelde.
Meie vahel  on tühimik. Ma ei tea mis on juhtunud aga tunnen, et ei saa enam midagi öelda sulle, kuna kas sa lähed endast välja või võtad meeletu kaitsepositsiooni ja teed mu tümaks. Kas on see sinu õel ego, kuid ma ei mõista sind enam. Ma saan aru, et hoolid endast ja enda välimusest, kuid vahel on ka välismaailmas inimesi ja ka nendel on tunded. Kui ma küsin, kas ma olen kole siis üldjuhul ma soovin, et üle pika aja ütleks mulle inimene, kellest ma hoolin rohkem, kui tema elaeski suudaks vist hoolida:" Ei sa pole kole, sa oled just selline nagu sa tahad olla! " Kui su pere pidevalt sind mõnitab ja su välimust alla aegajalt teeb, siis on vahel ka mul soov, et keegi ütleks mulle midagi ilusat. Ja ma ei mõtle siis, kui olen suremas või kui mõni mees üritab mulle püksi pääseda.  See on meeleheide, kuigi on ka hea, et kui minu kohta midagi head pole öelda, siis vb ongi parem suud kinni hoida. Vb saa hoolidki minust, mingil veidral moel aga mulle on jäämas tunne, et kui minust otsest kasu ei ole siis ma peaks eemale hoidma. Hoiatan, ma ei ole asjake, kellega mängida, kui teistel igav on. Aga mida ma ka tean, olen loll maakas, kelle laused isegi ei ole korralikult, nii, et neile tuleb ise loominguline lõpp panna.
Make love!