Kujuta kuidas jalutad mööda metsateed ja järsku tuleb pime ja tihe mets. Mitte keegi, ega miski ei näita sulle teed sealt läbi. Kuuled pidevat sosistamist ja vahel ka mõnda tõuget, kuid siiski ei näe sa midagi. Tunned, kuidas jaks on otsa saamas ning just enne seda, kui oled alla andmas, näed sa väikest valgusekiirt tulemas läbi puude ja tahad joosta selleni aga miski hoiab sind tagasi. Lükkad sõrmed maasse ning tirid ennast lähemale ja lähemale kiirele. Tunned juba seda soojust millest kiir kumab ning järsku.. Keegi enam ei hoia sind ning sa oled valguse käes, vaatad korra veel tagasi, et näha, kes sind tagasi hoidis.. See oled sina ise. Astud edasi ja näed enda ees mäge, mäe peal on aga puu. Sa pead sinna puuni jõudma, maksku mis maksab. Tugev tuul puhub sulle vastu, kuniks sa pead juba roomama. Oled üleni pisikeste haavadega kaetud, kuna said metsas nii mõnegi valusa löögi. Avastad järsku, et terve tee on täis madusid ja prussakaid. Nad on su näole nii lähedal ja nii mõnigi madu üritab sind salvata. Mõnel neist ka õnnestub aga sa ei jäta oma teekonda. Sa roomad ja jõuad lõpuks mäe tippu. Sa võtad viimase jõu kokku, et püsti tõusta. Puu on su ees ja kiirgab salapärast aurat. Tunned, kuidas see muudab mu seest kõik soojaks ja rahulolu saabub. Astud veel paar sammu ja toetad oma käe vastu puu tüve...Sinu soov saab täidetud!
Oled tagasi paksu ja pimeda metsa ees, aga seekord ei ole sa üksi. Seekord aitad sa oma armastusel saada üks soov.
Make love!
Monday, August 22, 2011
You’re eyes getting blurry; still I’m cryin’ your name.
Posted by Keegi ei peaks veetma oma elu üksinduses at 11:59 AM
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
2 comments:
Nii ilus.
Nii tõsi.
Mulle meeldis väga.
Aitäh ja olen väga õnnelik, et meeldis :D
Post a Comment