“When I get ready to talk to people, I spend two thirds of the time thinking what they want to hear and one third thinking about what I want to say.”

Otsisin ühte raamatut, mille pealkirja lootsin leida vanadest blogi sissekannatest ja avastasin ühe kahtlase pealkirja.. See oli never say never. Teate, see on nagu see biberi värk. Olgu las see olla.
Tunnen ennast hästi, meeleolu on jälle päris kõrgel, sai siiski ju veedetud üks lahe nädalavahetus. Olen suutnud isegi oma liigeste valu tahaplaanile lükata, kuigi eile oli mul üsna raske liikuda toast vetsuni. Mõtlesin, et teen lihtsalt püksi kuna ei suutnud sammugi astuda, lohistasin lihtsalt jalgu edasi. Pole, hullu, küll see kunagi üle läheb.. loodame.
Sain hea raamatu pühapäeval: "Invisible monsters", püüan seda nagu segane nüüd lugeda, aga seda tuhinat ei tule peale. Tahan seda lugeda, kuna see on huvitav aga internet võtab kogu mu huvi raamatu vastu. See on see interneti hullus, kui sa tead mida kõike saab siit leida siis sa ei taha enam siit lahkuda(arvan, et asi on 9gagis- mitu hinge ma küll selle blogiga nüüd võtan.). Mister R.- il oli plaanis, et võiks teha kostüümi peo uuel aastal, mulle see idee sobiks vägagi aga ma lihtsalt ei tea kuidas ma suudaks nii kaugele ette mõelda. Sinna on ju kuu aega aega. Ma imestasin juba sedagi kuidas ma sain tehtud plaanin selleks neljapäevaks. Aitasid muidugi kaasa Miss M ja Mister H., kes juba eelmine nädal selle välja pakkusid. Niiet hõissa ja edu mulle reedel tööle jõudmisel.
Nuhkisin eile ühe inimese taga, kuna ma siiski tahan teada ju kuidas tal läheb.  Pm, vahel mul jääb mulje, et kõik mida ta kirjutab ja milliseid laule ta kuulab, oleks nagu vihje mulle, et ta igatseb mind. Miks ei võiks see nii olla. Samas, võibolla, tal on lihtsalt halbu päevi nagu meil kõigil ja kuulab kurba muusikat siis, lihtsalt juhuse läbi selle muusika sõnumiks on tavaliselt igatsen sind ja sinuga koosveedetud aega ning siiski ei taha sind näha.

Pühapäeval, kui ma Mister R.-i juurest tulin siis küsisin, kes need inimesed tal köögis olid ning jutt läks selleni, et mulle ei meeldinud üks tumeda peaga tüdruk köögis. Ta küsis miks...ning ma ei suutnud seletada, päriselt ma ei teadnud, ma lihtsalt tundsin, et too inimene on ülbe ning, et mul oleks parem hoida eemale. Mister R. päris, et kas mul on mingi kuues meel, mis aitab mul inimestega tutvust teha, sest tegelikkuses pidavat too tüdruk ülbe olema. Kuidas saab ratsionaalne inimene järsku uskuda, et ma suudan tunde järgi inimestel vahet teha. Vahel ma küll suudan seda aga ma ei saanud aru, miks ta mind toetas selle idee juures. Ta on liialt maa peal alati olnud, et midagi sellist mõelda. Tänu kallile allkorruse naabrile olen hakanud mõtlema juba, kas see kuidas ta minuga nüüd käitub ja mida ta ütleb, peegeldab äkki seda mida ta seesmiselt tunneb. Ta naeratab mulle nüüd igakord kui ma lahkun tema juurest, ma ei tea kas märkasin seda alles nüüd või on ta seda ennegi teinud aga see pilk.. See on nii armas :D Mida ma teeksin teadmisega, et ma meeldin talle? Kas ma üldse peaksid sellele mõtlema ja laskma ennast sellest juhinduda? Minna vooluga kaasa, see oleks vast kõige õigem :D
Make love!
Hoia kõva!

The only way to keep your health is to eat what you don't want, drink what you don't like, and do what you'd rather not. - Mark Twain

Paar päeva on siis jälle tööl viibitud. Mitu korda käisid mul hommikuti oeast läbi ideed, et mis mul täna võiks viga olla, et mitte minna. Kahjuks mul polnud midagi viga peale väsimuse, millest ma sain lahti kui magasin mõnda aega riiulis, jahukottide taga. Nii siis teenin mina raha. Hiljem, kui koju läksin siis püüdsin teepeal eksinud vanamemme aidata. Suutsin ta kuhugi veelgi rohkem ära eksitada, õnneks sai ta enne aru, kus elab, kui ma oleks ma ei tea kuhu teda viinud. Homseks siis on minu ülesanne mõelda välja retsept uute küpsiste jaoks. This is madness. Pean hakkama mõtlema, mis mida taignale teeb. Mis teeks teda kõvemaks ja väiksemaks.  Täna kui koju jõudsin siis lobisesin pisut isaga mobiilis ja rääkisin talle, kuidas ma igasugust magusat sisse sõin ja tema reaktsioon oli hea: "Sa lähed nii ju paksuks. Sa ei tohi paar päeva eriti midagi süüa." Armas isa... Vähemalt ta ei arva, et olen paks :D Siiski on ta maininud mulle, kui talle tundub, et olen hakanud suureks minema. See on vahel küll nõme, et pere pidevalt tuletab mulle meelde, mis mul viga on aga nuh.. See siiski pisut aitab, muidu ma poleks selline nagu ma olen.
Räägiksin siis kuidas ma pühapäeva veetsin kadunud klassivennaga. Saime kolmekesi kokku raekojaplatsil, kuhu hilinesime, kuna jah.. Me oleme ju Miss M.-iga ikka naised. Nad tegid mulle välja sushi söömise.. Ma muidugi ei söö kala aga proovida ju võisin. Päriselt polnud eriti viga aga see hakkas mingil hetkel kurgust üles ronima. Siis sain mingit pada kanaga. Siiani ei suuda ma kuidagi neid tänada, ma polnud juba päevi korralikult söönud, sain sellega ikka korralikult kõhu täis. Mingil ajal pidi Miss M. minema teise Miss M.-iga poodidesse ja alguses oli plaan nendega minna aga mõtlesin hetkega üle ning astusin Mister H.-ga kaasa. Jalutasime, rääkisime ja loopisime parte kividega.  Mingil hetkel läks kõht tühjaks kuna olime päeval mänginud ka õhu hokit kus tuleb välja, et olen nõrgim. Läksime hesburgerisse ja ta ostis mulle burgeri.. Mmm.. Parim päev vist üle pika aja. Väljas oli külm ja hakkasime siis mõlemad oma teed astuma.  Jõudsin siis lõpuks kaheksa aeg koju ja mõtlesin.. Olgu, nüüd lähen küll varsti magama aga ei... Mister R.-hakkas minuga rääkima kuni kella kaheni, kus ta tegi pakkumise, et kui ma sinna lähen ta teeb ükskõik mida. Ta tuli mulle neljandalt mantliga vastu, nii et ta ei tohtinud mantlit ees kinni hoida ja ta oli selle all üleni alasti. Kõhu peal oli kiri WELCOME! ja nibude ümber väikesed ringid. Ma ei saa siiani irvet oma näolt, ma ei suuda teda vist enam kunagi sama näoga vaadata. Toas ta pani muidugi ennast riidesse. Kiusasime üksteist ja sai magama mindud kella viie aeg. Hommikul kümnest juba üleval. Miss. L. helistas, kuna oli lubanud ja nu.. Ma ei jäänud enam magama, kui mingi eriti kuum keha mu kõrval on. Püüdsin küll ennast teise voodi otsa lükata, et ma saaksin jahedas magada natuke aga ei. Automaatselt olid ta käed mu ümber nagu ahelad. Eino.. super on ju kogu öö kellegi kaisus olla aga camoon. Te ikka teate kui ebameeldiv on hommikul ärgata.
Tegin kunagi koolis isiksuse testi, et milline ma olen, kui satun tülli kellegagi või teel sinna. Ma pidavat ära põgenema. Alguses ma ei uskunud seda, kuna mina olen ju see, kes neid tülisid üldse alustab. Siiski eile oli hea näide. Kruvisin ennast ülesse Mister R.-i pärast, kuna ta oli tähtsa osa minu tekstist lugemata jätnud ja on hakanud mind sassi ajama teiste naistega(seda osa ma muidugi ei maininud). Hakkasin siis tüli norima aga kui ma sain aru, et see jutt läheb koledaks siis ma lihtsalt ütlesin, et lõpetame. Ma ei taha enam sellel teemal rääkida ja saatsin naljaka lingi.
Make love!
Hoia kõva!

You are in my dreams again...

See oleks palju lihtsam, kui ma ei peaks sellele nii tihti vastu hakkama. Tõsiselt, ma ei tea enam kaua ma suudan seda saladust hoida. Saladust, mille ma ise muutsin saladuseks, et mitte teha teisi inimesi õnnetuks. Samas ma mõtlen ka enda peale, kas ma hoolin endast nii palju, et mitte muuta ennast õnnetuks, kuna olen rikkunud ära pealtnäha ilusa suhte. Ma olen isekas, kuna hetkel ainus, mis mind tagasi hoiab on pidev enesele kordamine, et ma olen süüdi kõiges mida teised teevad ja mõtlevad.
Ootan huviga laupäeva, sa lubasid siia tulla. Vaatame, kuidas sa siis oma lubadusi täidad, kahtlen selles väga aga mida paremat mul teha on. Saab näha, kas sa oled tõesti valmis astuma läbi põrgu väravate, et mind näha. Saan nii teada, ega ma polnud endale lihtalt valetanud, et ma tundsin sinu vastu midagi. Samas, ma peaksin siis tegelema ühe teise inimesega, kelle puhul mulle tundub, et temas on tekkinud tunded minu vastu. Ma ei usu seda, kuna ma pole võimeline mõtlema nii, et ma võiks mõnele mehele rohkem meeldida, kui seksi pärast. Vähemalt mitte sellistele, kellega oleks isegi mõeldav koos olla. Kas ma olen mõelnud võimalusele, et mis saaks kui meil tuleks suhe. Päriselt...ma ei taha sellele mõelda. Tunnen, et kui seda teen siis olen liialt astunud maailma, kus ma ei taha viibida ja annan tükikese kellelegi, kes seda ei vääri.
Teen nüüd midagi, mida ma ei uskunud, et teen. Ma kirjutan siia inimestest, kellega on mul viimasel ajal kuidagi mugav olnud. Ta tuli siia esmaspäeval ja alguses tuhnis mu arvutis pisut ja leidis porno pildid, mida ma netis olin vaadanud(vihkan esmaspäevi). Siis ta läks mu voodisse pikali ta tiris mind enda kõrvale. Rääkisime niisama juttu ning ta kurtis oma venna tüdruku üle, kes peaks minema lahku temaga, kuna suhe ei tundu õige enam. Kuulasin huviga ja püüdsin anda nõu. Tal pea valutas ja mina olin väsinud ning jäime üksteise kaissu magama. Ärkasin selle peale, et ta püüdis enda kätt mu pea alt ära võtta. Oli veel mõnda aega ja lahkus. Siiani oleme suhelnud neti teel ja üksteisele saatnud naljakaid linke aga nüüd.. Ma ei tahaks nii mõelda aga mul on jäämas mulje, et ma meeldin talle. Ta räägib mulle aina enam oma proleemidest ja elust. Ta on isegi komplimete tegema hakanud. Enne oli pidevad tögamised aga nüüd, tunnen sellest nagu puudust. Täna, kui ta ütles, et mingi naine, kellega ta eile oli kokku saanud, paneb teda muretsema, kuna ajab liialt ligi. Ma ei tea siiani miks ta seda mulle mainis. Kas see oli kontroll, mida ma vastan ja kuidas ma reageerin või oli see lihtsalt nagu sõbralik küsimus, et nõu saada? Vastasin talle küll tuimalt ja läksin siis Mister J.-ga välja. Ma ei viitsinud midagi selga panna niisiis, läksin dressides( just aevastasin suust välja suure klimbi, ja see kui kaugele see lendas oli hirmutav).
Ootan huviga nädalavahetust, et teada saada, kuhu poole saatus mind suunab.
Make love!
Hoia kõva!

I don’t know if I’m getting better or just used to the pain.

Oleme mõlemad prügimäel, mis on mingit laadi kogunemispaik noortele. Seal on tehtud ka rallirada, kus sa saad kas mootorattaga või rattaga sõita.Sina oled seal oma seltskonnaga ja mina oma omaga. Püüan pidevalt su pilku leida ning leida viise kuidas saada osa sinu vestlusest. Suudan seda lõpuks saavutada aga sa ei vasta mitte ühelegi mu küsimusele.Mul saab sellisest käitumisest kõrini ja ma otsin uue inimese kellele oma tähelepanu pöörata. Tuleb välja, et see inimene ise leidis minu ja vaatan ainult mõned korrad sinu poole. Sa oled vihast keemas ja lahkud kiirustades. Muretsen sinu pärast ning järgnen sulle. Näen sind istumas katkiste kummide juures ja pärin, kas kõik on korras. Sa võtad mu käest kinni ja tirid mu enda kõrvale. Sa sosistad: " Ära enam kunagi lahku mu juurest!" Vaikuses istume kahekesi üksteise kaisus ja ei mõtle mis saab edasi. Elame momendis ja ei mingit tulevikku. Kahjuks pean lahkuma ja saadan su koju. Sul on keegi, kes ootab sind seal, mul on ainult mina ja teadmine, et sa armastad mind.
Nüüd on see siis käes, kus ma pean hakkama enda liigeseid külma eest. Esimene kord, kui ma ei suuda enam korralikult liikuda, kuna valu on nii terav. See on see põlvede ragisemine, nüüd annab korralikult tunda. Eks ma pean sellega leppima, midagi peale spordikreemi ja soojade riiete ma ei oska teha.
Nüüd siis olen närveerismisest segaseks juba minemas. See päev tuleb aina lähemale ja lähemale. Ma ei suuda seda uskuda, kas tõesti ma näen teda, pärast nii pikka aega. Reaalsuses ma arvan, et ta laseb mind üle, see on mul see negatiivne mõtlemine. Kardan ennast, kardan teda..kardan oma tegusid. Tema lähedus paneb mul mõtted peas keerlema ja ma ei suuda ennast kontrollida, olen kui väike laps, kes on lastud loodusesse vabaks. Harjutan terve see nädal ennast krontrollima, pean olema valmis, mis siis, et ta ei pruugi tulla. Olen valmis võtma vastu mis mind ees ootab.
Neljapäev..Hakkasin siis pisut pidu panema. Tulime siia, pisut jõime ja siis linna peale. Mister K. küsis pidevalt mu käest, ega mul igav pole. Uskumatu, ma olin üsna purjus ja mul puuduvad siis igasugused võimed emotsioone välja näidata. Aga mul oli tore, suutsin siis ennast ka tartlaseks ristida käies üle kaare. Valisin ju kõige parema aja, eriti, kui härmatis kattis maad, nu küllap siis ka kaart.. Pisut libe oli see alla tulek, eriti geniaalne oli avastada, et olen sinna otsa läinud seeliku, kontsade ja kotiga. Mis küll mu peas sel ajal toimus. Tegime ühed shotid "Mökus", mis olid imehead(Läänemeri oli nimeks) ja muutsid mind ühe hetkega nagu kaineks ja elavaks. Maailm tundus nii selge, mäletan ainult, et seal sees oli absinthi ja vist strohi.. Pole nagu kindel aga järele proovimist väärt. Reedel jätkasin oma pidutsemisega, kuna seekord oli ka põhjus. Need kes teavad seda, need teavad muud pole vajagi :D. Lihtsalt olen nüüd ettevaatlik ja püüan seda rocki staariliku elu pisut tagasi tõmmata.
Unustasin mainida, et see kaks nädalat millal ma ilma arvutita olin, kohtusin ma Mister H.-ga kes oli meil siin pikalt kadunud ja nüüd siis oleks plaan temaga ühel ilusal päeval nt kohvikusse minna juttu rääkida. Seda on muidugi raske minu ja Miss. M-i päevaplaani panna aga üritama ju peab.
Make love!
Hoia kõva!
NB! Kas olete tähele pannud, et need kaks lauset kõrvuti on nii kahtlane kooslus ja kohe võtab muige suule.

Everyone has photographic memory; some just don't have the film.

Pea kaks nädalat ilma arvutita on lausa julm. Ma ei soovitaks seda kellelegi, kellel on palju tööd sellega vaja teha. Esimesed mõtted mis mul pähe lõid olid: Mida paganat ma nüüd teen? Mul pole sõpru.... Nooo.. I am so alone. Imestan, et hulluks ei läinud. Läksin siis sõbranna poole jooma ning vesipiipu tegema. Tegime valgusfotosid, mille nüüd lisasin ka facebooki oma piltidele juurde. Järgmisel päeval pidin õnneks Mister R.-ga kokku saama ja jalutasime tema koju. Kus ta hammustas mu keha üsna laiguliseks. Mu kael oli kõige hullemalt ära näritud. Võiks arvata, et maasikad aga nii kergelt ma ei pääse ju. Viie aeg sain kokku Miss L.-iga ja tema õega ning läksime Pirole istuma ning jooma(masendav).. Istusime sujuvalt vana tuttava venelase Mister S. ja tema tuttavate seltskonna lähedale ning tunni pärast nad tulid meiega vestlema. Esimest korda jõin nii palju, et pidin osa sellest välja oksendama(unustades ära põhjuse, et jõin mingit kanget õllet ja siidrit koos ning ma just ei söö palju ka). Kella kaheteistkümne aeg prantsatasin karja venelastega oma tuppa, millest toanaaber pidi šoki saama. Aamelesin muidugi ühega neist(camoon.. nii palju mehi,, must have :D). Järgmisel päeval muidugi tööle ja hullult hea olekuga. Pärast tööd sain Mister R.-iga kokku ning tulime minu poole teed jooma. Poole päeva peal avastasin, et nii mul kui Mister R.- il pole särke seljas ja toanaaber astus sisse. So...Ta küsis, kas ta peaks lahkuma ning jättis mu terveks päevaks Mister R.-iga. Võiks arvata, et mul on piinlik aga see ju lahe. Mul poleks muidu milleski rääkida. Neljapäev möödus sujuvalt, püüdsin pool päeva magada ja siis leidsin, et toanaaber oli mind jälle üksi jätnud. Nägin kesklinnas Mister R.-i ning hiljem sõnumeerisin, et millega tegeleb.Selle ajaga oli ta suutnud tulla mu ühikasse plakateid panema ning ta tuli üles. Panin riidesse ja läksime linna peale plakateid koos panema. Mõnitasime üksteis(selle vahega, et kui mina mõnitasin, sain näpuga roietesse) ning hiljem tulime ühikasse. Jõime teed, amelesime ja ta astus kodupoole. Reedese päeva püüdsin magada aga koristasin tuba selle asemel ning ootasin laupäeva.

Laupäeval nimelt käisin Mister J. sünnipäeval, kus muidugi jälle jõin pisut(olen alkohoolik). Oli renditud mingisugune maja, koos tünnisaunaga ja saunaga. Majal oli kaks korrust ja võiks arvata, et see oligi rohkem nagu elumaja kui peo panemise ruum. Käisin muidugi tünnisaunas, kus Mister J. tegi mu seljale pisut massaaži ja Mister A. kõdistas mu jalgu, vahepeal muidugi loobiti mingeid tüüpe ka meil sinna sisse aga pöörasin pilgu mujale ning lihtsalt naersin. Hiljem läksin ennast pesema aga üksi ei saa ju kuskile minna. Mister J. tuli järgi ja läksime siis kuiva sauna ja seal ta tegi mu seljale veelkord massaaži, sisse astus Mister A. ning tema tegeles mu jalgadele massaaži tegemisega. Milline luksus :D (kadestage.. kadestage)! Läksin pesema, kuna mu Miss G. -l oli probleeme tekkinud ja pidin nendega tegelema. Selja pesemisel oli muidugi Mister A. väga abivalmis(olin bikiinides), kahjuks ma pidin sama temale vastama ning siis panin jooksu. Leidsin Miss G. kuskil kivipealt, tuli välja, et üks tüüp oli püksid põlvedel ja till töllakil teda vägistada proovinud. Like what the hell! Lohutasin teda, püüdsin hoida mingisugude tüübi käsi endast eemal ja leida ka auto mis viiks tüdruku koju. Õnneks läks kõik hästi ning ainuke mure oli tüüp, kes ei tahtnud mind rahule jätta ning oli koos veel oma raseda tüdrukuga. Edukas. Kui ma lõpuks magama tahtsin minna, siis pidid kolm poissi kaklema minema, kes saab mulle tekki peale panna ning head ööd musi teha. Eino armas.. Vist?! Mister A. tuli järgi ning kadusin voodis mingiks viieks minutiks ja ta oli juba aluspesu väel. Fine..Ma amelesin siis temaga. Mis mul üle jäi(nagu seda oleks peale surutud, pean lihtsalt tunnistama, et olen lipakas). Keset ööd pidin püsti tõusma ja tolle raseda tüdruku omaniku oma sõbranna juurest eemale ajama. Tüüp aga võttsi mult ümbert kinni ja pidin ta trepi poole lükkama ning karjusin lausa, et ta kaoks. Trepil ta küsis, kas ta võib hiljem minu kaissu tulla. Muidugi.. võtan sinu ja su tüdruku endale kaissu ja olen eriline. Fuck you all! Hommikul olin kadunud ning juba tundsin enda peal isa karmi pilku. Õhtul olin teel Tartusse, et lõpuks magada korralikult. Tööle jälle ning uus nädal algas. Arvuti rändas aga ühe tegelase käest teise. Ikka veel ei kõlba kasutada. Teisipäeval sain Mister R.-ga jälle kokku(otsustasin ise talle seekord helistada) vaatasime tema pool kahtlast filmi ja mürasime pisut. Naljakas oli see, et ta hakkas aina tihedamini mind suudlema. Mind häirib see, eriti, kuna ma tean ta tausta pisut. Paras lits mees on temagi, uskuge... Ülejäänud päevad möödusid magamise ja tööga segamini. Neljapäeval sain Mister R.-iga jälle kokku, vaatasime veel ühte kahtlast filmi(ta naudib neid vist) ja pakkus süüa isegi(ma armun tavaliselt meestesse, kes midagi head süüa pakuvad).  Teine Mister R. tuli mulle autoga järgi ning ma kirun siiani, et ma ei võtnud oma julgust kokku ning ei suudelnud teda. Deem... Rohkem ma vast oma mulaga ei tüüta, peale selle, et Mister ERILINE A. tuleb vist mingil ajal siit läbi. Kuidas ma seda saavutasin? Bitch please, if i want something, then i get it!
Make love!
Hoidke kõva ka! (tundub,et see on mulle külge jäänud).