BLOGGER TEMPLATES AND TWITTER BACKGROUNDS »

Wednesday, January 25, 2012

Wound that can’t be healed, only eats away my heart

Suvine õhtupoolik ja päike pole veel loojumas. Tundub nagu oleks alles lõuna ning päev on alles algamas. Istun liivahunnikus ja joonistan sinna kujundeid, kõike mis pähe tuleb. Näen eemal maja mille sees liiguvad kujutised. Tean seda maja kuskilt, tahaksin siseneda aga tean, et ei tohi seda teha enam kunagi. Jälgin maja kaugelt ja ühel hetkel on minu ümber mu sõbrad. Räägime nalju ning niisama vestleme, ma ei pööra sellele üldse tähelepanu. Kogu minu tähelepanu on pööratud sellele majale. Kuigi ma ei kuula mida täpsemalt mulle räägitakse naeran ma iga nalja peale südamest ja see ei ole teeseldud.. Tundub nagu üks osa on kohal aga teine osa minust pole. Majas läheb tuli kustu. Miks seal üldse peaks päeval tuli põlema? Märkan, et minu ümber on ainult osa inimesi, keda ma tean. Need ei olegi kõik minu sõbrad. Majast astud välja sina ning liigud lähemale sellele seltskonnale. Püüan sind mitte vaadata aga siiski tahan käituda teisiti. Läheb aega mööda ja mingil hetkel avastan ennast nii lõbusas meeleolus ning ma ei püüagi sind enam vältida. Naeran ning võtan kõike suure naljana, on ideaalne päev. Suurem osa seltskonnast läheb laiali ja tahan isegi lahkuda aga sa ei lase. Sa sooviksid, et jääksin, olen nõus ja me liigume mingisuguse välja poole, kaasas kaks sinu sõpra. On pimedaks läinud ja teete lõkke, mille äärte veame diivani. Püüame kõik kuidagi diivanile mahtuda, siiski on nii vähe ruumi ning mul on isegi natuke ebamugav, kui sa minu kõrval istud. See toob meelde mälestusi, mälestusi mida ma lootsin, et olen unustanud. Sa vaatad mind ja ütled, et olen kuidagi lõbus. Naeran selle peale ning jään vaatama lõket, tunnen kuidas salaja silitad mu käevart ja jälgid mu nägu. Vaatan su silmadesse ja sa naeratad. Tunnen kuidas ma tahaks sinuga koos olla aga tean sisimast, et see aeg on möödas. Püüan lahkuda aga ei suuda. Mõtlen isegi sellele, et oleks aeg üles tõusta aga ka see ei taha õnnestuda.... Kõik vajub kaugele.. Tühjus.



Ideaalne viis rikkuda ära minu hommik, näeme unes midagi mis ei tohiks seal enam olla. Mäletan seda veel nii selgelt, et seda on kohe raske unustada.  Olen kustutanud sinust kõik enda mobiilist, enda arvutist, enda elust.. Sa kohe ei saa jätta rahule mu pead. Hommik läks veel sellega edasi, et pidin andma arvutialast nõu Mister R.-ile.. Ma olen naine, kes teab sellest alast ikka jube vähe, hea oleks kui üldse midagi. Pidin hakkama juba hommikul mõtlemisega peale. Ei puudunud ka Mister T. kes ei saanud jätta rääkimata oma osa enda eksi õnnitlemisega sünnipäeva puhul ja siis mingi jutt sellest, kuidas ta sebib oma eksi eksiga.. Ta ütles, et ma ei räägiks seda edasi ma ei jõudnud midagi vastatagi, kui ta juba rääkis. Isegi kui ma ütlesin, et mind ei huvita eriti aga sa vist nagunii räägid, ta rääkis. Lahe.
Olen muutumas sarkastiliseks jälle, ma ei suuda mõelda teisiti hetkel, kõik on kuidagi.... Nõme.  Tahaksin õppida aga ei suuda, tahaksin minna koju aga kardan väikest külma, tahaksin karjuda aga ei näe sellel mõtet. Tahaksin kalli aga see oleks mõttetu. Hakkan selles süüdistama naistele mõeldud needust, mis pandi meile peale pärast seda kui tänu Evale visati inimesed paradiisist välja.
Make love!
Hoia kõva!

Monday, January 23, 2012

Sleep with one eye open

Mõtlesin nautida oma päeva vanade klassikutega. Metallica... Ikka suurepärast muusikat on nende poolt tehtud.
Läksin eile Mister R.- i juurde küpsetama ja alles täna sain aru mis valesti läks. Temperatuur oli liialt madal... Mitte, et küpsised poleks välja tulnud aga siiski oleks tahtnud midagi muud, sõime kohe suure isuga täna hommikul. Mister R. võrdleb meie suhtlemist ühe koomiksiga, kus mina olen Sister Sweden ja tema on Finland. Peamine teema on selles, et mul suured rinnad ja tal habe...pidevalt vehkleb noaga ja mina kenake...Siin väike ülevaade nö tema meelest kõige sobivam:

Seal on veel palju tegelaskujusid ja koomiks ise on hullult lahe, sattusin kunagi ammu selle peale ja hakkasime mõlemad seda koomiksit nautima, seda ja romantically apocalypticut.. Mõlemad on meie jaoks väga head.  Naljakas on see, et mul pole mittemingisugust suhet ja tema arvab sama, siiski on õhus igakord mul küsimärk, et miks ta käitub aegajalt nii nagu oleks ja püüab mind isegi armukadedaks teha. Ta lausa naudib seda. Samas, ega mina ei säästa teda ka enam teiste meeste juttudega(jada jada, tean, et ei peaks seda tegema aga mul ausõna suva. Kunagi enam ma pole kellegi tallaalune). Samas ma kaisutaks teda segaseks, kui ainult saaks ja ma ennast tagasi ei hoiaks. Ta on aru saanud, et võin olla vahepeal väga julm.  Häh..Kuidas.. kas tõesti? Seda on ennegi juhtunud, kui inimesed seda on maininud, ja olen sellest rääkinud ka enne blogis. Hakkan nüüd vaatama Family Guy´d ja siis üritan teha mingi plaanikava homseks tööks, mida on palju minu jaoks.
Make love!
Hoia Kõva!

Võõrastel läbikäimine keelatud..

Pidasin ilusasti nädalakese ilma arvutitta vastu( ei tea mis oleks küll siis saanud kui Miss M.- i allkorrusel poleks olnud).
Käisime täna spontaalselt Otepääl, mis oli maru lahe., Tanel Padar seal ja puha. Panin silma peale The Suni trummarile, otsustasin, et temaga ma hakkan oma voodit jagama olin sellele tegelikult nii lähedal. Ta tuli lava tagant välja ning liikus massi sees minu poole, siis puudutas mind õrnalt oma õlaga ja ma sulasin.. lihtsalt sulasin.. Mitte ainult üks kord, vaid kaks korda. Milline õnnelik päev see minu elus küll on :D. Viskasime Miss M.-iga tantsu nagu segased, kõik oli seda väärt. Tagasiteel võttsime mõned katseklaaside moodi joogianumad kaasa ning tõttasime auto poole. Oi üllatust kui leidsin maast "Võõrastel läbikäimine keelatud sildi". Kuna teekond läks meil sujuvalt allamäge, siis sain selle sildiga pisut ka sõita...minu päev on nüüd korras. Hetkene plaan sisaldab veel õhtust filmi nautimist ja vb selle imeliku tooliga sõitmist, mis Miss M.-i  korrusel on.. Pean vähemalt proovima kuidas sellega oleks ühikas sõita.




Sunday, January 8, 2012

Hommikud on imelised

Esimene hommik!
Kujuta ette ennast tõusmas soojal suvehommikul ning võtad hommikul laualt sooja kohvi, mis on sulle juba valmis panud ning astud välja päikese kätte. Tunned, kuidas soe päike sisestab sinusse energiat ja soojust. Tõmbad endasse suve ja kohvi lõhna, mis on nii magus ja värskendav. Sinu silmad puhkavad vaadates kõike rohelist enda ümber ja looduse muusika on nii rahustav. Sul pole midagi muud seljas peale õhukese triiksärgi, mis on sulle liigagi suur ja kindlasti ei ole selle omanik tegelikult sina. Siiski on päikesekiired liiga nõrgad ja tunned kuidas poeb külm hõlmade vahele ja tuleb minna tagasi tuppa, võtad sõõmu kohvi enda viimaseks soojenduseks ning samal ajal kui asetad käed alla tunned kellegi teise käsi enda ümbert kinni haaramas. Kellegi pea vajub su õlale ja äkitselt on tunne, et sa ei tahagi enam tuppa minna. Mõnus soe ja kirglik suudlus su kaelale ning astud koos kallimaga toa poole.
Teine hommik!
Avad silmad kuna soe päiksekiir paitab su nägu ning see ei lase sul enam edasi magada. Päike on täna kuidagi nii hea ja hell ning valgus ei ole liiga hele, et silmi kissitama paneks. Avad silmad korralikult, et maailma vaadata, näed enda kõrval padjal karikakard. Võtad selle üles ja nuusutad seda püüdes haarata hommikust kõiki lõhnu. Tõuses üles näed karikakra õitest moodustunud teerada, järgned sellele huviga ning jõuad verandale, kus on laud koos hommikusöögiga. Tunned, kuidas keegi puistab õisi sulle pähe ning pöörad ümber, teisel pool on tema.. Sinu kõige armsam.. Suudled teda ning astute koos laua juurde sööma.
Kolmas hommik!
On juba väga valge ja vaikselt avad silmad, et uurida ümbrust. Sinu kõrval lesib sinu armastus ja naeratab sulle. Võtad talt ümbert kinni ning surud ta kõvasti enda vastu, tema vastab samaga ning lesite seal veel pikalt, kuna aeg ei ole oluline ning päev on veel pikk. Tunda teise inimese soojust on hetkel kõik, mida vajad ja tahad tunda. Siin on turvaline ja nii see peabki jääma.

Saturday, January 7, 2012

Oh yeah.. make anyone feel worse

Tahtsin olla kodus, nii väga tahtsin, siiski sain kõne mis käskis olla bussipeatuses kümne minuti pärast(veel imestan, miks mul ükski püksipaar enam üleval ei seisa, jooksen nagu segane ju).Kutsusin Miss M.-i ka aga tuleb välja, et tal oli paremat teha, eino jah õppida aga... Ma pole üldse rahul selle olukorraga kui tulen interneti loen teise blogi ja selle asemel, et inimene võtaks osa minu plaanist istub ta toas ja kurdab, et tal pole plaane ja tal on suva ning istub toas õppides..Right!?? FUCK YOU! Mul pole hetkel isegi tuju enam sulle otsa vaadata ja julgust näkku öelda, et olen vihane.
Olgu kuidas on, õhtu oli üllatavalt lahe. Käisime Mökus, kus Mister R. tegi mulle shoti välja(ütleme nii, et olin alguses selle vastu, eriti kui tema parim sõbranna...Igatahes sain küsimuse, kuidas ma sain Mister R.-i endale alkoholi ostma ja see tundus mingi maailma ime olevat).Sai käidud Undergraundis, kus kohtasin Mister V.-d kes tahtis põsemusisid pidevalt, andsin ühe ja saatsin ta pikalt lahkudes sealt. Sai uuesti mindud Mökusse ja maagiliselt tuli Miss A.-l hull toiduisu ja pidime ta sööma vedama(ahjaa, meid oli kokku neli). Mister A. pidevalt helistas ja tahtis, et ma läheks annelinna jooma. Ei, enam ma ei joo, hakkan rohtusid võtma ja see on halb idee, kui peaks seda tegema koos alkoholiga(oi, tegelt). Mingil ajal lülitasin lihtsalt mobiili välja kuna nii Mister A. kui ka Mister V. pommitasid mind kõnedega, millele ma ei viitsinud vastata. Zavood.... Üks viimaseid paiku kus käisime öösel. Ooo, kuidas ma vihkan vahepeal tantsimist, eriti kui sind veetakse tooli pealt ära keset põrandat.  Eks ma siis kepsutasin natuke kuniks tegin vea..istusin uuesti, mingi tüüp tuli sinna ja küsis miks ma istun(julma aksendiga) ja küsib pidevalt mu nime, millele ma ei vastanud pääris pikalt. Lõpuks ta lubas ära öelda kui ütlen nime. Nagu ma arvasin, ta ei läinud ja unustas mu nime ka ära(ideaalne), siis ma lihtsalt istusin seal tuimalt ja ei vastanud mite ühelegi tema küsimusele(ta oli inglane, kes tahtis harjutada eesti keelt aga ei saanud sõnagi aru eesti keelest ning ei lubanud mul inglise keeles rääkida), pm Mister R. küsis, kas ma ei saa temaga hakkama ja vastasin jah, tahtsin abi, tahtsin toda trolli ära enda juurest aga Mister R, ei teinud seda eriti hästi..Lõpuks aga tüüp tüdines minu tuimusest ära ja ütles: "Sa oled imelik," ning lahkus.
Istusime veel mõnda aega ühikas ja Miss A.-l tuli uni ning nad jalutasid kodu poole, ma eeldan vähemalt seda.
Siin väike huumor, mille just leidsin. See on õpetus, kuidas inimesi endasse armuma panna(mis on kahtlane kuna ma usun, et see isegi toimib, vähemalt see osa kus naine saab endale mehe): http://stacienaczelnik.hubpages.com/hub/How-to-Make-Somebody-Love-You
Pagan, täna on homo pidu aga ma ei saa sinna minna, kuna mul pole pileti raha ja mis parim, see üritus toimub nii harva :( it makes me mad!!!
Make love!
Hoia kõva!

Thursday, January 5, 2012

Into the Sun...

Sain teisipäeval kokku Mister R.-iga, ma sain tõsise šoki. Tüüp kepsutas ringi nagu ta oleks õnnest ogaraks minemas. Põhjenduseks sain, et on uus aasta ja 2012 on lahe. Tean küll, et see on mingi teema tal, kus ta peab lihtsalt tegema nägu, et on õnnelik, et olla õnnelik. Pealegi ta ütles, et kohtus terve päeva lahedate inimestega, kaasa arvatud minuga(armas). Alguses ta helistas mulle lõunal aga kuna ta ei pööra palju tähelepanu sellee mida ma talle kirjutan siis ta ei teadnud, et praktikal olen. Järeldasin siis, et eks ta läheb üksi aga õhtul helistas uuesti ja tahtis minna alles siis laiali vedama.  JESS,  win! Mul oli niigi raske terve nädal temaga kokkusaamis nuruda. Läksin endast veel välja ja emotsioonid olid tõsiselt üle pea juba, kahtlesin, kas tasub temaga veel suhelda. Kokku saades ta kallistas mind nii kõvasti ja pidevalt ma olin ehmunud. Ta pole eriti selline inimene, kes läheb otsib kontakti, juhtub see mis juhtub. Hakkasin isegi rohkem särama, see oli lihtsalt nii lahe. Kuidagi vähem mölakas oli( millega mul tuli meelde vestlus kus mainisin, et ega mulle nii väga mölakad ka ei meeldi). Õhtul arvasin, et lähen varakult magama, kuna praktikal vaja korralikult käia aga läksin hoopis tema juurde. Jälle sama lugu, kallid ja lükkas kohe mu voodisse(holy crap, väljas sajab ohtralt lund). Hommikul ärkan jälle selle peale üles, et tüüp käpib mind. Ta lihtsalt ei tahtnud mul magada lasta, isegi kui ma ta pidevalt minema lükkasin. Ei... nii see ei lähe, mul omad tunnid millal magan ja kella viiest mul ei ole mingit tuju üles tõusta.  Siiski pidin tema võitu tunnistama ning läksime pannkooke tegema. Enne veel, ma pole kindel mida ta rääkis aga jah... See oli seotud minuga ja see muutis kuidagi minu mõtlemist temast. Ta ei korranud ka seda ning olin unine. Tean vaid seda, et see oli midagi olulist ning midagi mida ma peaksin teadma.
Oleme rändav seltskond, ühte kohta jäämine oleks rumalus ja kindlasti ohtlik. Suudan rännata ühest dimensioonist teise, nii saan muuta olevikku. Kahjuks on sellega tulnud omad tagajärjed, mind on hakanud taga ajama hulk vaime, kes tahavad saada osa minust. Teised kaaslased sattusid minu teekonda erinevatest kohtadest, enam päriselt ei mäletagi. Nad lihtsalt aitavad mind, kuna olen neid aidanud(tavaliselt elu päästmisega). Peatusime mingisuguse vana naise juures, olime kahekesi, kuna ülejäänud olid otsustanud kuhugi mujale minna. Vana naine aga oli meid reetnud ja vaimud olid juba trepikojas, kui pidime mõtlema välja pääsemise plaani. Tundsin kuidas nad võtavad üle tolle vana naise ja selle maja kus olime. Käisin teises dimensioonid ja suutsin meile sinna teha varuukse kust saaksime pääseda.  Edasi juba liikusime mööda tühermaad olevat teed. Sain teistelt noomitada, et liiga tihedalt oma võimeid kasutan, kuna nad teavad, et see mõjub halvasti.  Siiski pidin tegema viimase rännaku sinna mis aitaks kõigile edasi turvaliselt olla. Tundsin kuidas mu hing rändab üle maastiku ja mingisugusesse tumedasse maailma, järgmisel hetkel olen uppumas keset merd kus on suur torm. Samas meri ei tundu merena. See oleks nagu sünge paik, kus on kõigi halbade hinged. Suutsin vähemalt päästa teised, kes hoiavad nüüd minu elutut keha. Nii lõppes minu elu!
Fuck this! Mul ei ole angiini(vähemalt ma ei taha seda tunnistada).
Make love!
Hoia kõva!

Happy Tree Friends

Sunday, January 1, 2012

Lets start all over again..

Wwow.. Nädal tagasi ma arvasin, et veedan uue aasta üksinda ühikas aga ei,  Miss E. kohe üldse ei tahtnud, et ma üksi oleks ja kutsus mind oma seltskonda kaasa. Läksime kuhugi keldrisse peole(Nurg- uus rollimängu keskus), samas ka oli see keskuse avamine nagu.  Kohe taheti mind tutvustada kõigile ja rääkisid, et peaksid mind ka rollimängude maailma tooma. Igati põnev maailm on see, Mister R. kiitis selle idee heaks ja mul on tunne, et ta tahab isegi sinna maailma tagasi tulla. See on ta kodu, ma ei saa aru miks ta sellest maailmast loobus, kõike seda rikkuse pärast? Õnne? Sa ei pea muutma ennast ju nii palju ka, et seda kõike saavutada. Luban endale, et toon ta veel tagasi sinna kuhu ta kuulub
Suutsin siin vahepeal mingit tüli sarnast ka Mister R.-iga ajada. Lihtsalt täiesti pointless asi oli vaja korda ajada ja pisut ka sai siis ajatud, vähemalt ta toetas mind ja püüdis aru saada, miks ma käitun nii, nagu ma käitun.
Plaan oli alguses, et ma eo joo eriti üldse, pisut ainult, et väikest tuju sisse saada. Kukkus välja aga nii, et kõigil oli nii kahju, et ma ei joo ning hakkasid mulle pidevalt alkoholi pakkuma. Tundus nagu nad üritaks mind eriti purju joota, seda nad ka saavutasid. Enne keskööd läksime suure seltskonnaga kuuse alla, kesklinna, et seal ilutulestiku vaadata. Kaotasin enda kaaslased tuttavate pärast ära ja siis vaikselt lonkisin tagasi Nurgu, kuigi ma ei teadnud isegi, kuidas ma sinna saan. Miss E. oli paanikasse sattunud, et ma kadunud olin nad olid mind otsinud aga siis ka Nuru poole hakanud minema, seal avastasid nad mind keset mingit seltskonda kodentspiima nagu shote joomas. Lakkusin veini laua pealt ja mida kõike veel. Jõin nii palju erinevadi alkoholi sorte, et ma vist ei suudaks neid loendada. Jube tunne tekib. Peo stiiliks oli midagi maailma lõpuga seotud, mis on tõeliselt irooniline. Nägin igatahes välja nagu tõsine prükkar ja selle nimel pidime vaeva nägema, kuna olin muidu lihtsalt armas tüdruk..(Mitte väga ego ju). Sain pidevalt põsemusisid ja kallistusi, mis oli nii armas, kõik vajavad natuke armastust, ühel või teisel viisil.
Teel hommikul tagasi ühikasse, suutsin korra eksida, õnneks kõne Mister R.-ile aitas ja sain ilusasti kesklinna kus tekkis hull söögiisu. Fastersi järjekorras seistes märkasin Mister S.- i kellega olen siin koos pidevalt olnud. Kaduski kuidagi kahtlaselt okroobris jälle ära, tahtis minu msni teada, et saaks pikemalt suhelda kunagi aga ei.. See teema jäi katkiseks. Tuli korraks siia, suudelesime natuke ja see oli suhteliselt ka kõik. Ta lahkus ja jätkasin voodis laiutamist, ta veel naeris selle üle, et ma olevat kentsakas naine. Samuti kurtis ta mulle, et ta kipub inimestesse kiinduma, et ta küll tahaks minuga sõber olla aga kardab, et sellest ei tuleks midagi välja. Aga selleks korraks kõik, pean natuke koristama ka seda seapesa, mingid katkised ja kulunud riided on igalpool ning tanksaapad.. Mis tähendab, et minu jalanõud on Miss E. juures.
Make love!
Hoia kõva!