Wwow.. Nädal tagasi ma arvasin, et veedan uue aasta üksinda ühikas aga ei, Miss E. kohe üldse ei tahtnud, et ma üksi oleks ja kutsus mind oma seltskonda kaasa. Läksime kuhugi keldrisse peole(Nurg- uus rollimängu keskus), samas ka oli see keskuse avamine nagu. Kohe taheti mind tutvustada kõigile ja rääkisid, et peaksid mind ka rollimängude maailma tooma. Igati põnev maailm on see, Mister R. kiitis selle idee heaks ja mul on tunne, et ta tahab isegi sinna maailma tagasi tulla. See on ta kodu, ma ei saa aru miks ta sellest maailmast loobus, kõike seda rikkuse pärast? Õnne? Sa ei pea muutma ennast ju nii palju ka, et seda kõike saavutada. Luban endale, et toon ta veel tagasi sinna kuhu ta kuulub
Suutsin siin vahepeal mingit tüli sarnast ka Mister R.-iga ajada. Lihtsalt täiesti pointless asi oli vaja korda ajada ja pisut ka sai siis ajatud, vähemalt ta toetas mind ja püüdis aru saada, miks ma käitun nii, nagu ma käitun.
Plaan oli alguses, et ma eo joo eriti üldse, pisut ainult, et väikest tuju sisse saada. Kukkus välja aga nii, et kõigil oli nii kahju, et ma ei joo ning hakkasid mulle pidevalt alkoholi pakkuma. Tundus nagu nad üritaks mind eriti purju joota, seda nad ka saavutasid. Enne keskööd läksime suure seltskonnaga kuuse alla, kesklinna, et seal ilutulestiku vaadata. Kaotasin enda kaaslased tuttavate pärast ära ja siis vaikselt lonkisin tagasi Nurgu, kuigi ma ei teadnud isegi, kuidas ma sinna saan. Miss E. oli paanikasse sattunud, et ma kadunud olin nad olid mind otsinud aga siis ka Nuru poole hakanud minema, seal avastasid nad mind keset mingit seltskonda kodentspiima nagu shote joomas. Lakkusin veini laua pealt ja mida kõike veel. Jõin nii palju erinevadi alkoholi sorte, et ma vist ei suudaks neid loendada. Jube tunne tekib. Peo stiiliks oli midagi maailma lõpuga seotud, mis on tõeliselt irooniline. Nägin igatahes välja nagu tõsine prükkar ja selle nimel pidime vaeva nägema, kuna olin muidu lihtsalt armas tüdruk..(Mitte väga ego ju). Sain pidevalt põsemusisid ja kallistusi, mis oli nii armas, kõik vajavad natuke armastust, ühel või teisel viisil.
Teel hommikul tagasi ühikasse, suutsin korra eksida, õnneks kõne Mister R.-ile aitas ja sain ilusasti kesklinna kus tekkis hull söögiisu. Fastersi järjekorras seistes märkasin Mister S.- i kellega olen siin koos pidevalt olnud. Kaduski kuidagi kahtlaselt okroobris jälle ära, tahtis minu msni teada, et saaks pikemalt suhelda kunagi aga ei.. See teema jäi katkiseks. Tuli korraks siia, suudelesime natuke ja see oli suhteliselt ka kõik. Ta lahkus ja jätkasin voodis laiutamist, ta veel naeris selle üle, et ma olevat kentsakas naine. Samuti kurtis ta mulle, et ta kipub inimestesse kiinduma, et ta küll tahaks minuga sõber olla aga kardab, et sellest ei tuleks midagi välja. Aga selleks korraks kõik, pean natuke koristama ka seda seapesa, mingid katkised ja kulunud riided on igalpool ning tanksaapad.. Mis tähendab, et minu jalanõud on Miss E. juures.
Make love!
Hoia kõva!
Sunday, January 1, 2012
Lets start all over again..
Posted by Keegi ei peaks veetma oma elu üksinduses at 1:32 PM
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
0 comments:
Post a Comment