Ei Taanis on tore, Taanis on sitaks tore... Hullult lahe oli siin olla, teades, et ei pea muretsema millegi pärast enne kojuminekut. Ei...Teeme asjad selgeks siis kui olen kilomeetrite kaugusel ja neti teel. Eriti hea on siis kui püütakse mängida psühholoogi. Olen nendega tutvunud, vihkan neid, kuna nad üritavad aru saada mu tunnetest. Mina tean, miks ma midagi tunnen, aga ma ei taha seda jagada, kuna see on minu. Mida ma tunnen hetkel- viha pettumust ja kurbust. Kõike korraga, jah, ma tunnen neid korraga. Kui eile kõik see suure pauguga tuli, siis ma tahtsin kellegagi rääkida aga polnud kedagi. Vb ongi nii parem, las ta jääda nii, elan edasi ja püüan unustada ja alles oli mul plaan korralikuks hakata. Põrgusse, enne 25. eluaastat ma ei põe, pärast seda olen paanikas.
Käin nüüd jalgrattaga praktikal teises linnas, kus peab kohal olema kolmest öösel. Jei for me. Suht lahe on tulla koju jalgrattaga ja vaadata kuidas inimesed alles tööle lähevad. Mina juba tulen :D Praktika kohas on inimsed ka lahedad, viskavad nalja ja itsitavad meie lolluste üle. Täna näiteks oli vaja margariini pehmeks peksta. Tundsin ennast nii nõrgukesena, edasi pidime ka selle või taigna sisse panema. Oh issake, kui palju viha sai sinna pandud. Pakid ilusasti või taigna sisse ära ja siis tambid täie pasaga selle laiaks, nii, et see rullimismasina alt läbi läheks. Nii tehakse siis Taani pagaris lehtainast. Täna isegi lasti masinat näppida, mis valmistas kreemi :D Milline usaldus neil minus tekkinud on küll, usaldavad mulle tehnika kasutamise, hah. Kuigi see kuidas margariini sinna pütti toppisin, jahu igalpool. Ja kui masin hakkas keerutama, siis jälle jahu igalpool. Polnudki väga hull päev, kuna võrreldes seda kui halvasti magasin, siis jah. Hea, et üldse ennast liigutada suutsin.
Make love!
Hoia kõva!
 |
| In my dream you said, that it is not the end of us. |
0 comments:
Post a Comment