Excited banana

Minu eksaminädal sai siis pühapäeval läbi ja kahjuks pidin pettuma, kuna mul jäi 13 puntki puudu, kui oleksin teinud viimasele sissesaanule ära. Alguses oli selline imelik moment jälle, et mis nüüd saab, samas see ei olnud mulle enam võõras tunne ja mõtlesin midagi lahedat välja. Õigemini see lihtsalt kukkus mulle sülle. Plaanisin siin sügisel minna kuuks ajaks Austriasse ja üldse vaadata euroopas ringi aga plaanid muutusid, kuna polnud kedagi kaasa võtta ja suhtes inimesega, keda oleks saanud kaasa võtta võtsid imeliku pöörde. Tegin plaanis natuke muutusi. Mis tähendab, et see suvi on mul arvatavasti viimane Eestis.  Kolin sügisel Austriasse. Vaatan juba vaikselt töö- ja elukohta ning vaatasin isegi odavad ühe otsa pileteid Viini. Ma ei tea veel ju kuhu linna ma kolin niiet Viin on selline, millega ma umbes saan arvestada. Probleeme võib tekitada see, et kust ma saan raha selle jaoks, et korterit üürida, samas leidsin ühe hotelli, kes võtab inimesi inglise keele oskusega tööle ja pakub ka elamise võimalusi. Minu üllatuseks hotell asub samas linnas, mille pärast ma üldse Austriasse tahtsin minna. See on maagiline väike linn, mis asub mäe kallakul ja all on suur järv. Õpin isegi vaikselt saksa keelt juurde, et ei peaks seal hätta jääma. Õnneks on mul kaasas inimene, kes oskab saksa keelt.
Mind valdavad imelikud tunded. Kõnnin vahel tänaval ja lihtsalt naeratan, pidevalt, ei suuda seda kuidagi pühkida. Olen vist õnnelik. Minu ümber on nii palju head, polegi vist enne maailma nii näinud. Kõik on kuidagi positiivne, arvasin, et see on võimatu aga eksisin. On võimalik olla iga päev õnnelik, eriti kui sa mõtled sellele, et pole põhjust kurvastamiseks. Milleks raisata enda aega millelegi, mis ei aita sind kuidagi. Naeratus aitab palju, tean seda omast käest. Kõndisin tänaval suu kõrvuni peas ja vastu tuleb üks noormees. Vaatan talle otsa ja lükkab silmad alla ning naeratab. Super! See pani mind veel rohkem naeratama. Sisemiselt on selline soe tunne, umbes nagu siis, kui tulin jaanipäeval koju Mister U. juurest ja ostsin vanale mehele vorsti. Või kui andsin Tallinnas ühele vanale mehele enda viimase raha ära ja ta tegi mulle suurest rõõmust kalli. Ta ei olnud küll just kõige puhtam aga miks mitte. Me vajame häid inimesi. Pealegi, mida paremad me oleme, seda paremaid inimesi me enda ümber toome.
Olen hakanud elust palju rohkem rõõmu tundma. Aitab juba see, kui sa naudid hetke. Ühte ainust hetke, see võib olla su viimane. Tegin täna pastat, see oli vist parim toit mida ma olen pika aja jooksul teinud. Võtsin aega selle söömiseks ja nautimiseks, kuna ma ei söö seda sama pastat enam kunagi.Loobusin ka enda ihadele järgi andmisest. Mis oli täielik piin alguses, kuna on asju millest päeva pealt on raske loobuda aga hea, et tegin seda.
Võib olla, et asi on maalimises, kuna kui ma iga päev käisin maalimas, siis tükike minust nägi maailma teisiti, eriti värvide poolest. Võimalik, et asi on selles, et olen hakanud lugema rohkem budismi kohta.
PS! Olen nii elevil.
Make love!
Hoia kõva!

You will never know

Boom, sa ei tea kunagi, mis võib juhtuda su seljataga. Kõik on suurepärane, kuni ühel hetkel..BOOM!! Olin suht lootust andmas enda kooli suhtes ja mida ma sügisel enda eluga peale hakkan. Aga nagu mulle öeldi, ära muretse, sinu jaoks on midagi lahedat varuks. Vist nii ongi, hetkel on mul sisseastumiseksamite nädal jälle, kus püüan ennast üles pingutada. Nendel eksamitel on isegi mul võimalus ja see on päris hea võimalus.
Käisin esmaspäeval plakateid vedamas ja mulle tuli tänaval vastu üks mees ning andis mulle pulgakommi ja ühe naeratuse ning astus edasi. See oli nii armas lihtsalt, et tundsin sisimas, kuidas meeste vastu mul mingisugune austus tuleb tagasi. Kuniks eilseni...Oleme Miss H.-ga kaubamajas eskalaatoril, kui ta märkab, et kaks poissi üritavad filmida mu seeliku alla. Hiljem ta ütles, et ma oleksin võinud neile virutada. Päriselt... Ma ei osanud selle peale mitte midagi teha, olen siiani üllatunud, et selliseid vastikuid perverte on olemas( jah, ma lootsin, et maailm on ilusam paik.)
Täna oli siis esimene päev eksamil ja mu jalad on omadega täiesti läbi. Terve päeva ühe ja sama koha peal seista ei ole just ideaalne. Maalimisel kadus mul igasugune isu ära ja ei suutnud enam üldse keskenduda. Tahtsin ainult koju ja puhata. Puhata ja mängida. Kui jõuan kohale siis avastan söögilaualt üllatuse. Ebameeldiva üllatuse. Hunniku paberrätikuid ja kaks pakki kondoome(lahti võetuna). Jumala eest, ma pole selle vastu aga ma eelistaksin, kui asjad oleksid prügikastis ja kui paned laua peale siis pesed laua ära ning teed nii, et ma ei peaks seda kõike nägema. But i am cool.. I am so cool.

See on pilt Austriast, kuhu ma tahan ikka minna ning kuhu ma ka loodan minna. Kunagi ammu lubasime, et ostame selle hurtsiku ära mis pildil paistab. Miks ka mitte..
Make love!
Hoia kõva!

Psycho Kitty!!

Ilusad ilmad on meid õnnistanud, võtsin siis isegi viimast neist ja püüdsin palju väljas käia. Samas on minust hakanud võimust võtma tõeline viha. Mul on isegi halb sellest, kuna ma ei saa aru, kui lollid võivad inimesed olla. Oleme spontaalsed, fuck you spondaalsus, kui sa ei suuda mõelda teiste inimeste peale. Mister U. vajas ööbimiskohta aga see kadus hetkega, kuna kaks inimest otsustasid, et oleks jumala lahe teha midagi ekstreemset, ilma teistega arutamata. Ma tahaks rebida päid, tõesti tahaks.
Nägin täna Miss H.-d tänavapeal ja ma ei tea, kas on tõesti mingi hoog mul peal aga ma sain teda nähes vihaseks ja ainuke asi mille peale ma mõtlesin oli, kuidas ta nägi näeks välja mööda asfaldi laiali veetuna. Tean, et see on kohutav aga ma ei suuda ennast kontrollida. Võimalik, et see kõik on kogunenud pikka mööda aga vb ka mitte.
On nii palju, mille peale ma vihane olen aga tahan selle kõik alla suruda, miski ju ei muutu, kui ma ise midagi ette ei võta. Pean mõneks ajaks siit jalga laskma ja vaatama, mis mujal toimib. Vb see aitab mul vältida inimeste mõrvamist, kui ma neid kuskil näen.
Üldiselt on asjad suht korras vist, igatahes saan hakkama.Tegevused, mida ma selleks suveks endale lubasin on jõudsalt edenemas ja ükskõik mida ka ei väideta ma teen seda kõike puhtalt enda jaoks. Mina olen see, kes väärib õnne ja mina olen see, kes võtab otsuseid vastu. Ühel päeval ma nagunii ehitan suure õhupalli, millega ma lendan minema nende juures, kes vähegi on kahelnud minus. Tean väga hästi mida teen, viha põhjustab hoopis midagi muud.
Ps! Hispaania tripp jääb ära, kuna ma pean minema operatsioonile ja kahjuks on arstide ajad valedel aegadel ja ma ei jõua käia vahepeal ära.

Maailma äär on ainult mõtte kaugusel.

Boob crab

-You are a woman all alone... You need protecting.
- So i will get a dog.