Excited banana

Minu eksaminädal sai siis pühapäeval läbi ja kahjuks pidin pettuma, kuna mul jäi 13 puntki puudu, kui oleksin teinud viimasele sissesaanule ära. Alguses oli selline imelik moment jälle, et mis nüüd saab, samas see ei olnud mulle enam võõras tunne ja mõtlesin midagi lahedat välja. Õigemini see lihtsalt kukkus mulle sülle. Plaanisin siin sügisel minna kuuks ajaks Austriasse ja üldse vaadata euroopas ringi aga plaanid muutusid, kuna polnud kedagi kaasa võtta ja suhtes inimesega, keda oleks saanud kaasa võtta võtsid imeliku pöörde. Tegin plaanis natuke muutusi. Mis tähendab, et see suvi on mul arvatavasti viimane Eestis.  Kolin sügisel Austriasse. Vaatan juba vaikselt töö- ja elukohta ning vaatasin isegi odavad ühe otsa pileteid Viini. Ma ei tea veel ju kuhu linna ma kolin niiet Viin on selline, millega ma umbes saan arvestada. Probleeme võib tekitada see, et kust ma saan raha selle jaoks, et korterit üürida, samas leidsin ühe hotelli, kes võtab inimesi inglise keele oskusega tööle ja pakub ka elamise võimalusi. Minu üllatuseks hotell asub samas linnas, mille pärast ma üldse Austriasse tahtsin minna. See on maagiline väike linn, mis asub mäe kallakul ja all on suur järv. Õpin isegi vaikselt saksa keelt juurde, et ei peaks seal hätta jääma. Õnneks on mul kaasas inimene, kes oskab saksa keelt.
Mind valdavad imelikud tunded. Kõnnin vahel tänaval ja lihtsalt naeratan, pidevalt, ei suuda seda kuidagi pühkida. Olen vist õnnelik. Minu ümber on nii palju head, polegi vist enne maailma nii näinud. Kõik on kuidagi positiivne, arvasin, et see on võimatu aga eksisin. On võimalik olla iga päev õnnelik, eriti kui sa mõtled sellele, et pole põhjust kurvastamiseks. Milleks raisata enda aega millelegi, mis ei aita sind kuidagi. Naeratus aitab palju, tean seda omast käest. Kõndisin tänaval suu kõrvuni peas ja vastu tuleb üks noormees. Vaatan talle otsa ja lükkab silmad alla ning naeratab. Super! See pani mind veel rohkem naeratama. Sisemiselt on selline soe tunne, umbes nagu siis, kui tulin jaanipäeval koju Mister U. juurest ja ostsin vanale mehele vorsti. Või kui andsin Tallinnas ühele vanale mehele enda viimase raha ära ja ta tegi mulle suurest rõõmust kalli. Ta ei olnud küll just kõige puhtam aga miks mitte. Me vajame häid inimesi. Pealegi, mida paremad me oleme, seda paremaid inimesi me enda ümber toome.
Olen hakanud elust palju rohkem rõõmu tundma. Aitab juba see, kui sa naudid hetke. Ühte ainust hetke, see võib olla su viimane. Tegin täna pastat, see oli vist parim toit mida ma olen pika aja jooksul teinud. Võtsin aega selle söömiseks ja nautimiseks, kuna ma ei söö seda sama pastat enam kunagi.Loobusin ka enda ihadele järgi andmisest. Mis oli täielik piin alguses, kuna on asju millest päeva pealt on raske loobuda aga hea, et tegin seda.
Võib olla, et asi on maalimises, kuna kui ma iga päev käisin maalimas, siis tükike minust nägi maailma teisiti, eriti värvide poolest. Võimalik, et asi on selles, et olen hakanud lugema rohkem budismi kohta.
PS! Olen nii elevil.
Make love!
Hoia kõva!