You will never know

Boom, sa ei tea kunagi, mis võib juhtuda su seljataga. Kõik on suurepärane, kuni ühel hetkel..BOOM!! Olin suht lootust andmas enda kooli suhtes ja mida ma sügisel enda eluga peale hakkan. Aga nagu mulle öeldi, ära muretse, sinu jaoks on midagi lahedat varuks. Vist nii ongi, hetkel on mul sisseastumiseksamite nädal jälle, kus püüan ennast üles pingutada. Nendel eksamitel on isegi mul võimalus ja see on päris hea võimalus.
Käisin esmaspäeval plakateid vedamas ja mulle tuli tänaval vastu üks mees ning andis mulle pulgakommi ja ühe naeratuse ning astus edasi. See oli nii armas lihtsalt, et tundsin sisimas, kuidas meeste vastu mul mingisugune austus tuleb tagasi. Kuniks eilseni...Oleme Miss H.-ga kaubamajas eskalaatoril, kui ta märkab, et kaks poissi üritavad filmida mu seeliku alla. Hiljem ta ütles, et ma oleksin võinud neile virutada. Päriselt... Ma ei osanud selle peale mitte midagi teha, olen siiani üllatunud, et selliseid vastikuid perverte on olemas( jah, ma lootsin, et maailm on ilusam paik.)
Täna oli siis esimene päev eksamil ja mu jalad on omadega täiesti läbi. Terve päeva ühe ja sama koha peal seista ei ole just ideaalne. Maalimisel kadus mul igasugune isu ära ja ei suutnud enam üldse keskenduda. Tahtsin ainult koju ja puhata. Puhata ja mängida. Kui jõuan kohale siis avastan söögilaualt üllatuse. Ebameeldiva üllatuse. Hunniku paberrätikuid ja kaks pakki kondoome(lahti võetuna). Jumala eest, ma pole selle vastu aga ma eelistaksin, kui asjad oleksid prügikastis ja kui paned laua peale siis pesed laua ära ning teed nii, et ma ei peaks seda kõike nägema. But i am cool.. I am so cool.

See on pilt Austriast, kuhu ma tahan ikka minna ning kuhu ma ka loodan minna. Kunagi ammu lubasime, et ostame selle hurtsiku ära mis pildil paistab. Miks ka mitte..
Make love!
Hoia kõva!