Isegi ujumisriided on mu toanaaber ja ma ikka ei kuulu siia.

See kiri on ühest aplikatsioonist, mille Miss E. mulle saatis. Seal saab enda facebooki komentaaridest ja statustest aunomaatselt kokku panna pealkirju. Üheks näiteks: Sattusin googeldama How do feed me!
Sattusin laupäeva hommikul kokku Miss M.-iga. Olin just töölt tulnud ja tema tööle minemas. Saime pisut juttu puhuda, milles ta mainis mister H.-d ning mulle meenus, kuidas pidin temaga paar kuud tagasi juba kokku saama. Alati on temal kiire või minul ja kunagi pole sobivat aega olnud. Tean, et sa plaanib jälle ära sõita eestist ja mõnda aega elada kuskil mujal. Selle pärast tahtsingi kokku saada temaga ning pakkuda talle kohti välja, kuhu isegi tahan minna. Saaks alguse tehtud koos.  Miss M.-il oli vist veider hommik, alguses minuga kokku juhtuda ja siis Miss T.-ga.
So what have I done...Vingunud..Kohutavalt vingunud. Olen rahul, et mul on töökoht ja elamine, kuid tahaks paremat. Tööga iseenesest olen rahul, kuid kui inimesed ümber on tõprad, siis tekib tahtmine küll minema joosta. Ühel päeval läksid kaks kokka tülli omavahel ja sain ahju uksega ühe käest. Kuna nad olid nii närvis, siis nad ei märganud, kui mulle obakaid jagasid. Pluss, kui poole aasta jooksul sulle neli kiirusõna tuleb, inimestelt, kes sedal ajutiselt töötavad, siis tekib mõte, et kelle jaoks sa seda teed. Muidugi ei pea ju pidevalt kiitma, kuid kui mulle iga päev meelde tuletatakse vigu, mis võivad tulla...Eks nad siis ka tulevad.
Nii ma tegingi otsuse, kolin minema. Hakkasin vaikselt vaatama riike, kuhu minna ja mis mulle võiks sobida. Uus-Meremaa tundub kutsuv, kliima pidavat suhteliselt sama olema ja miks ka mitte siis. Samas ega ka Taimaal midagi halba pole. Mulle isegi pakuti tööd Vietnamis, seal on suur puudus kondiitridest. Tekivad muidugi probleemid visaga. Ega seda niisama ei taheta anda ka :D Võimalus on ka kooli kaudu minna, kuid sellega jamamine võtab aega ja kuna sinna kanti, kuhu mina tahan saada on hullud rahad vaja välja otsida, siis ei tea ka. Võiks siis juba minna raha teenima sinna, mitte raha kulutama.

Koonduslaargid vanuritele!

Pärast seda, kui olin järjekordse tonni verd arstidele uurimiseks jätnud läksin R-kioskist bussipiletit ostma. Avan ukse ja seljatagant tormab sisse mingi vanur. Hoian siis ust lahti, et tema saaks sisse ja kari vanureid saaks ka välja. Lähen seisan järjekorras ja ootan millal saabub minu kord. Sama moor, kelle jaoks oli elu ja surma küsimus, minust enne sisse saada tatsas poes ringi, otsides midagi. Leides selle midagi, tügis ta minust ette.  Tulid kioskisse veel kaks moori. Arvasid vist, et ma olen iluasi seal. Otsustasid hulgi Tv-kavasid osta koos bingodega. Sain lõpuks bussipiletit ostma, ilma, et oleksin kedagi vahepeal sõimanud ja pussitanud. Muidu oleks mul suva, mida need mammid seal asjatavad, kuid see ei ole esimene kord ja ma ei saa aru, kust nad võtavad, et neil on rohkem õigusi. Olgu, nad on vanad ja kõik kohad valutavad jne..jne. Ma olen ka suremas enda liigeste pärast. Vahet pole. Kui neil on nii palju vaevusi, kuidas nad suudavad siis nii kiiresti reageerida. Säästumarketis hakkliha ostes tahavad nad kõik korraga seda, mida sina ja on valmis su tapma, kui sa ette jääd. Nad märkavad juba kaugelt, kui sa hakkad liikuma mõne riiuli poole. Kimavad mööda ja lükkavad su hooga pikali, kirudes, et küll noored on ebaviisakad. I hate people.
Sõitsin bussiga kodupoole ja tulin ideele. Mis oleks, kui inimesi juhivad olendid, keda me ei näe. Istuvad ümber suure pildi, kust on võimalik näha inimesi. Pilti on võimalik muuta sõltuvalt keda näha soovitakse.  Nad võtavad vastu otsuseid, kes sellest inimesest saada võiks ja millist elu ta elab. Hoiavad kontrolli all, et teatud tüüpi inimesi poleks liialt. Kõik ei saa juhid olla ja kõik ei saa töölised olla. Visatakse vempe ajaviitmiseks. Näiteks loobitakse mõni kivi jalge ette, et komistaksid või panevad vihma sadama, just sellel päeval, kui sa vihmavarju koju jätsid.
Vaatasin üks päev animed, kus poiss, keda vaevasid deemonid ja vaimud, leidis maja, kus kadusid hetkeks kõik vaimud ära. Seal töötas naine, kes sai täita soove aga vastutasuks tahtis ta soovile samaväärilist tasu. Poiss hakkas naise heaks tööle ja vaimud kadusid. Linnas ringi käies leidis ta tüdruku, kellele need vaimud olid üle läinud. Tüdruk oli soovinud neid endale. Soovid täituvad, kuna alati on keegi, kes soovib endale head ja keegi, kes soovib endale halba.

Make love!
Hoia Kõva!

Relief is a great feeling

Tere!

Olen pikka aega eemal olnud ja nö nautinud elu. Olin alati kasutanud blogi, kui eneseväljendamiseks aga saades kellegi enda kõrvale ei vajanud ma enam kirjutamist. Sain hakkama. Mul on tegelikkuses mitmeid blogi sissekandeid, mida ma ei ole avalikustanud. Pole oluline. Oluline on see. Mulle... On asju, mida ma ei saa rääkida ja pigem unustaks. Minu pere. Põgenen pidevalt nende eest aga miski toob tagasi. Nimetagem seda armastuseks. Oleks probleemiks see, et pere mind otsima tuleks. Mina olen pigem see, kes neile peale käib, et "armastage mind nüüd!" Seda ei saa sundida väga peale. Olen tänulik, et mind üles kasvatati ja sellest on tekkinud kohustus, et pean abistama pere igati. Siiani suutsin kõigest rääkida Mister R.iga aga too teema lööb kiilu ette. Isegi ei tea, mida ma sellega saavutan, kui siin kurdan. Kõik on ju korras. Mul on kaks töökohta, püüan toime tulla mõlemaga ning plaanin juba kolmandat kohta. Õnneks enne loobun ühest. 

Tegelikult ei. Ma ei kirjuta rohkem.

Nõuda poolte valimist on rumal küsida lapselt, kelle jaoks mõlemad on olulised. 

Make love!

Hoia kõva!

Oh suvi

Olen õnnelik aga ära harjuda, et mul on suhe on väga raske. Ikka avastan ennast aegajalt flirtimas inimestega. Mitte, et see halb on, ikka on tore flirtida aga kui ma tutvustan Mister R. ikka kui enda sõpra, siis this is pretty bad. Ma ei teagi, kas see on sellest, et ma häbenen teda, kuna ma ei häbene teda. Olen väga õnnelik, et saan kellegi sellisega koos olla. Ma ei oska midagi paremat tahta. Kaldun rohkem arvama, et ma pole suutnud endale sisse sööta seda teadmist, et mul on nüüd suhe. Isegi Mister R.-il endal on raskusi sellega aga ta püüab. Ta tõesti püüab. Kas mina püüan? Mul on siiani terve kari meestuttavaid, kelle flirtidele ma ei vasta väga aga samas ma ei oska neile ka ära öelda. Mingil määral ma kardan, et siis ma ei saa piisavalt tähelepanu enam neilt, kui ütlen, et mul on tugev suhe. Tugev suhe.. ma vähemalt loodan. Püün rulaga sõitmise ära õppida, vähemalt see on mingi tegevus. Mis siis, et tahan hakata kahel töökohal tööle. Tunnen, et pole piisavalt tööd. Teen see nv väikse matka teoks, kui just vihma ei tule. Tuleb võtta osa suve maagilistest öödest. Ilusat suve!

Hoia kõva!
Make love!

Alien

Mul on viimasel ajal hull paranoia tulnukatega. Ärkasin üks öö selle peale üles, et nägin unes, kuidas tulnukad rääkisid minuga midagi. Sain teada, kuidas me elame justkui purgis, oleme neile katsed. Aegajalt käidakse meie liiki kontrollimas ja tehakse teste. Osad meist on saanud ülesandeks anda ülevaadet oma elust ja ümbritsevast. Mulle taheti määrata sama ülesanne aga mul oli raske aksepteerida nende välimusega. Õigemini ma ei näinudki neid otse. Nad rohkem püüdsid mind suunata sellele, millised nad välja näevad. Pärast selle kõige nägemist ma tõusin üles ja ei saanud jupp aega magama jääda. Jätsin tule põlema ja püüdsin Mister R.-i kaisus magama jääda. Miski siiski häirb mind selle une juures. See tuleb mulle ikka ja jälle meelde.
Kust võtsid muistsed inimesed jumalate idee? Mis siis, kui geeniused on tegelikult tulnukate ja inimeste rassi segu või hoopis nende nõunikeks?
Never mind that. Mul oli lihtsalt huvitav mõttelend, enda jaoks.

Olen nüüd siin mõnda aega suhtes olnud ja suutsin selle tegelikkuses juba paari päevaga üsna sassi keerata. Ma nägin nii kaua aega vaeva, et saada seda ja kui sain selle, siis see tundus minu jaoks liiga hea. Siiani tundub. Me ei ole kordagi tülitsenud ja kõik klapib. Pluss meie mõlema jaoks tundus veider, et nüüd oleme ainult meie kaks ja mitte kedagi teist pole meie voodis ning meie vaateväljas. Pakkusin siis välja, et vb otsus tuli liiga varakult. Peale jäi siiski arvamus, et me kumbki pole harjunud sellega ja peaksime üksteisele aega andma. Vähemalt tean seda, et varem ta ei näinud minuga tulevikku koos.. Seekord ta väidab vastupidist ja ma armastan enda elu iga päev aina rohkem ja rohkem, tänu temale. Ma ei ole kunagi enne kedagi usaldanud nii palju. Esimest korda ma tunnen, et saan kellelegi usadada enda elu.
Make love!
Hoia kõva!

Unenägu

Otsustasin vaadata filmi koos enda õega ja valisime seiklusfilmi:

Väike keskaegne küla keset metsi, kus kõik teadsid kõike ja kõiki. Miski ei jäänud saladuseks ja sellest polnud väga ka midagi hullu. Inimesed olid sõbralikud ja abistasid alati üksteist. Asjalood muutusid, kui linna saabus kuri võlur, kes võttis üle sealse külavanema kodu ja asus külarahvast valitsema. Tema alluvaks oli kuri ja suuruselt nagu mägi, kes kuulujärgi ei halastanud kellelegi.  Sellest päevast peale hakkasid tekkima saladused ja keegi ei saanud usaldada kedagi. Igaüks võis olla võluri käsilane ja teada saades vastuhakkajatest, lasi võlur nad lihtsalt hukata. Siiski oli selles linnas üks tüdruk, kes ei lasknud kellegil endale midagi teha. Ta hoidis omaette ja oli igati sõbralik kõigi vastu. Ühel ööl, kui ta salaja käis toomas vett metsast(vee ja toidu tarbimine oli piiratud ja suurem osa inimesed nälgisid) sattus ta kokku hundiga. Ta ei lasknud ennast sellest heidutada ja astus hundile vastu.Kui ta kuulsi juba hundi lähenemist, võttis ta enda noa taskust ja asus võitlus positsioonile.  Ta oli valmis hunti tapma, kui miskipärast ta peatus. Selle asemel, et pussnuga lükata ta südamesse, ta hoopis vaatas ta silmadesse ja nägi seal midagi. Midagi mõistmatut. Teades, et iga hetk võib hunt ta surmata otsustas ta midagi peale hakata ja ennast sellest olukorrast päästa. Kui ta aga selle idee peale tuli, siis hunt astus sammu tagasi, raputas korraks pead ja jooksis minema. Sellest veidrast hetkest oli möödas paar päeva, kui ta kuulis enda akna taga üks õhtu krabinat. Seda vaatama minnes, märkas, kuidas hunt jooksis metsa poole. Ta otsustas teda jälitama hakata. Haarates nagist enda mantli jooksis ta hundile järgi. Püüdes ennast võimalikult märkamatuks teha, jõudis ta talle järele. Varjates end põõsas, jälgis ta toimuvat. Hunt tõusis kahele käpale ja hakkas kõndima nagu inimene. Kõik mida ta tegi sarnases inimesele. Kahjuks ei saanud selline olukord kaua jätkuda ja tüdruk astus kogemata oksale, mis ta reetis. Hetkega oli hunt ta seljataga ja võttis ta kinni. Ta aga ei teinud midagi. Lihtsalt hoidis kinni. Jälle tundis tüdruk seda sama sidet hundiga, mis ennegi. Midagi selles hundis oli erilist. Midagi, mis pani tüdrukut teadma, et hunt ei teeks talle kunagi liiga. Nagu tüdruku mõtteid lugedes, lasi hunt ta lahti ja nad jäid üksteist lihtsalt põrnitsema, kuniks ühel hetkel hunt püüdis midagi seletada. Kahjuks ei olnud midagi aru saada. Saadi kokku veel korduvalt ja tüdruk sai juba hundi kehakeelest veidike aru. Ta teadis, et peab miskipärast lõhkuma ühe kivi, mis asub võluri talveaias. Teda isegi ei huvitanud väga miks, kui hundile sellest kasu oli, siis oli ta nõus. Tüdruk oli temasse kiindunud ja siiani oli hunt ainuke, keda ta usaldada sai. Hunt õpetas teda kasutama võluväge ja mõlemad avastasid, et tüdrukus on annet ja ta ongi loobu poolest maagiks sündinud. Isegi, kui tegemist oli vaenlase alamaga. Ühel päeval saigi otsus tehtud, et nüüd tüdruk läheb ja lõhub selle kivi ära. Teades, et võlur ise on teises maakonnas siis lähenes ta majale. Kõik läks libedalt, kuniks ta jõudis talveaiani. See osa majast oli valvuritest täis ja nendest mööda saamine oli peaaegu, et võimatu. Siiski see tal õnnestus. Just enne, kui tüdruk jõudis kivi purustada, astus sisse võlur, kes ei saanud enam midagi teha. Sellel hetkel, kui võlur sisse astus oli kivile juba piisavalt suur obadus antud. Võlur kaotas oma võimed selle kivi purunemisel ja hunt.. Tema muutus inimeseks. Tegemist oli maavanema pojaga. Maavanem ise oli aga lukustaud keldrisse. Külaelu taastus pärast seda ja endine hunt ja tüdruk olid peaaegu abiellunud.
Panin filmi kinni, kuna õde oli magama jäänud juba ammu ja ise ei olnud sellest filmis huvitatud. Mida ma aga ei teadnud, et järgmisel päeval oli mu õde hakanud filmi uuesti otsast peale vaatama. Midagi aga oli muutunud. Filmi algus oli kõik üldiselt sama aga ühel hetkel olukord muutus. Kui tüdruk ja poiss kohtusid, siis ei leidnud nad ennast nagu esimene kord. Seekord tüdruk teadis, et midagi on valesti ja kõik kordub. Nad said aru, et on filmis. Nad tahtsid välja saada sealt aga enne tuli hunt tagasi inimeseks muuta. Miskipärast olid mõlemal teadmised, et seda on juba juhtunud ja tegemist on lihtsalt filmiga. Tüdruk rääkis hundile enda avastusest aga kahjuks kuulsid seinad seda pealt. Võlur oli muutnud peaaegu kõik seinad elavaks. Kui keegi midagi rääkis seina ääres sai võlur kohe teada. Järgmisel hetkel oli võlur kohal ja ta oli imestunud, et tüdruk teab kivist. Hunt ja tüdruk püütsid käituda veel nagu ei teaks kumbki millest jutt on. Tüdruk kõndis aeglaselt akna juurde ja talle aitas ohvri mängimisest. Ta kogus kokku oma maagja ja sõi suure tulekera võluri poole.Võlur oli üllatunud tüdruku suurest väest ja vaatas ainult kuidas tüdruk plehku pani.

Kahjuks siit edasi ma ärkasin üles. Minu jaoks oli see väga huvitav unenägu ja puhas seiklus. Andsin ainult lühikokkuvõtte, kuna ma ei viitsinud seekord kirjutada väga lahti ja muinasjutuliselt. Loodan siiski, et see on loetav.
Hoia kõva!
Make love!

Eurotrip

Märtsi kuus tegin plaane, et lähen minema eestist. Pole mitte midagi mul teha seal. Lõpetasinenda tegemised ajutiselt ja asusin teele lääne euroopa poole. Esimene hommik oli imeline. Esimene auto vedas meid Kaunasesse, kus oli plaaneeritud esimene peatus. Teisena peatusime Poolas ja magasime rekkas. Veider kogemus on olemas. Poolast aga välja saamine osutus keerulisemaks, kui arvasime. Kaks päeva olime seal kinni. Samas avastasine kogemata ühe pisukese linnakese, mille nime enam ei mäleta. Pimeduse saabudes me lihtsalt jalutasime sinna. Võtsime youth hostelis koha ja asusime järgmisel hommikul vara teele. Saime ennast välja veetud Berliini. Super linn, kindlasti käige korra enda elus seal ära. Kuna hosti ei leidnud pidime jääle hostelis ööbima. Leppisime sellega ja sattusime tuba jagama brasiilia paariga. Soovitan Amstel House 'i, teenindus oli seal suurepärane ja aidati nii kuidas osati. Järgmisel päeval aga tuli palju tagasilööke. Võimatu oli leida head kohta hääletamiseks. Me ei leidnud hosti ja pidime öö veetma telgis. Väljas ei olnud soe. Miinus kraadid olid üsna tuntavad. Minul toimus mental crash ja ma tänan, et Mister R seal oli ja mind kokku kaapis. Mul oli haigus ka ligi tulnud ja palaviku poiss hakkas enda tööd tegema.
Järgmisel päeval saime Berliinist välja jalutatud ja autole, mis viis Lõuna -Saksamaale. Pidime jälle hostelis olema, kuna vihma sadas ja ma olin vaakumas hinge ning ei mäletagi sellest seal midagi. Maksime räiget hinda, kuna see oli ainus hostel piirkonns ja puhas monopoli mäng. Pärast öö otsa sonmist võiks öelda, et ma olin üsna elus juba.Sain liikuda vähemalt. Sõime hommikust ja asusime teele. Macis võttis meid peale naine, kes pakkus võimalust enda juures pesta ja süüa. Sattusime pärast seda moslemite pere juurde, kus saime samuti süüa ja juua. Rääkisime usust ja viisid meid Šveitsi piirini ära. Seal saime ohtralt kõndida ning sattusime küla teele, kus armas vanapaarike meid peale võttis ja meile öömaja pakkusid. Saime käidud vannis, süüa juustu fondüüd ja magada mugavas voodis. Hommikul oli meile valmistatud hommikusöök ja viid meid parimasse hääletus kohta.
Nii palju juttu on veel aga ma ei viitsi. Pean ise olulisemaks Hispaaniat. Kahjuks kogu selle sagina juures ununes mul ühe inimese sünnipäev. Ma loodan, et ta annab selle andeks. Mul tuli alles nüüd meelde. Minu peamised mõtted on siiani olnud: kus me magame, kuidas edasi saada, kui kiiresti me edasi saame, kui palju raha saame kulutada ja aega veeta ühes linnas. Siiani polnud mul aimugi mis päev on, mitmes ja mis kuu üldse.
Olen nüüd Hispaanias, Gironas ja leidsin aega enda jaoks ja ühiskonna jaoks. Ööbin hetkel siinses hostelis ja homme asun enda lõpp punkti poole teele. Jagan tuba vanema meesterahvaga, kergelt hirmutav aga ou well. Hommikul sqaab vähemalt süüa ja 13 € eest on seda rohkem kui palju.Vaatab mis saab edasi. Ilusat ilma teile Eestis.
Hoia kõva!
Make love!

Strange people make the world better

Olen võtnud korduvalt blogi lahti, et kirjutada midagi. Iga kord aga juhtub see, et mõtlen, kui mõttetu mu jutt on. Milleks jahuda mis minuga juhtunud on, kui mitte kedagi isegi ei huvita. Nad tahavad teada, kas on midagi neist ja kas mainid neid enda blogis ning kui lahedaks sa neid pead.  Kui olin magama jäämas, taustaks poiste täringu mängu hääled,  nägin postkasti. Mitte tavalist postkasti vaid selles elas keegi. See oli minu kodu. Postkasti ava oli mulle ukseks ja sellest sain välja ronida väiksest redelist. Postkast ise oli oaasis, mis paiknes keset kõrbe. Aias polnud puid, vähemalt ei näinud välja nagu puud. Puudeks olid vihmavarjud, mille otstes kasvasid puuviljad.

Nüüd siis enda tegemistest natuke. Oleks korraks ka inimene. Käisin eelmise nädala alguses Pärnus spa-s. Külastasin sealset hotelli, surnumere basseini ja termid. Termid on nagu suur veekeskuse või millegi kompleks, kus on mõned pisikesed basseinid ja kari erinevaid saunu. Oli võimalus korralikult ujuda suures basseinis. Minu jaoks oli see kogemus erakordne. Kui läksin sinna, siis oli õhtu ja seal, kus asus suur bassein oli klaasist sein, mida ääristasid helesinised valgustused. Jäi mulje nagu oleksid maailma äärel. Kahjuks oli soolasaun kinni ja kividest jalgtee oli kinni. Siiski käisin kõik teised saunad läbi. Sain esimese kogemuse Jaapani ja aroomi saunast. Jaapani saun on lihtsalt üks väike põlvedeni veega sooja veega bassein. Aurusaun oli suur kahe toaline saal. Mis kõige mõnusam. Kuna ei ole eriline hooaeg sellele, siis ei olnud ka palju inimesi seal. Järgmisel hommikul lasin ennast natuke poputada ja sain väikest mudimist kehale ja vaimule. Tunnen ennast teise inimesena.
Käisin täna korraks väljas ja mul tuli meelde, miks väljas hea ei ole. Jalutades tuli mu kõrvale mees ja hakkas juttu tegema vene keeles. Mu venekeel oli pisut roostes(ikka veel on) ja enamvähem saime jutud aetud. Sain aru, et ta on poolakas ja kutsus mind korduvalt kohvile. Ma ei olnud huvitatud ja läksin kinno. Pärast kino jalutasime Miss D.-ga Tasku keskusest välja ja purjus mees hakkas meiega juttu tegema. Küsis kino kohta ja muidu selline smalktalk. Mis mind aga kohutas oli üks joodik, kes tuikus valgusfooride juures ja lükkas mind niisama. WTH.. Mida ma sulle tegin? Vahet pole. Las ta olla vihane inimeste peale.
Hoia kõva!
Make love!

Hirmud

Tulin öösel koju ja magasin poole seitsmeni üsna korralikult. Jäin vb pooleks tunniks uuesti magama kui kuulen, kuidas uks läheb lahti. Püüan silmi avada, kuid kuuldes vaikust, püüan uuesti magama jääda. Järgmisel hetkel ma tunnen, kuidas keegi seisab mu voodi jalutsis. Kerget hingamist on kuulda ja tunne nagu keegi irvitab. Tahan silmi avada ja vaadata, kes seal on ja mis toimub. Ma ei suuda, ma ei saa silmi lahti. Püüan püsti karata aga ma ei suuda enda keha liigutada. Miski surub mu keha voodisse. Olen hirmul ja mõtlen, et see kõik on ainult uni ja varsti peaksin ärkama. Palun ärka! Tunnen, kuidas keegi tuleb lähemale ja mind valdab paanika. See on uni, tahan, et see oleks uni. Ühel hetkel tunnen, kuidas raskus kaob ja nagu tõuseksin teisest maailmast üles. Ma ei tea, kas see oli uni või mitte aga kardan. Üks mu suurimaid hirme on olla halvatud ning, et ma ei saa ennast kaitsta. Panna pimedus ja halvatus kokku ja hüsteeria on olemas.

Igal ühel meist on hirmud ja üks päev peame nendega vastamisi seisma. Põgeneda pole mõtet, they will find you.

Olen mõelnud, et kui ma suren, mind võiks tuhastada. Samas, mis siis, kui meie kehad surevad ainult aga reaalis me teame mis toimub meie ümber ning me ei saa midagi teha. Usun, et inimesed taassünnivad aga mis oleks, kui see ei ole nii. Veedad igaviku kirstus või talud valu ja pääsed tühjusesse, kus pole midagi.

Time to stop making plans

Olen olnud rahutu oktoobri kuust saadik. Lubasin endale, et lõpetan selle pool aasta ära ja siis vaatan, kas tahan koolis olla. Ma olin pool aastat ära ja mulle ei meeldinud. Sain hakkama ja kõik on üldiselt korras aga ma ei tea, kas see on minu jaoks. Võtan akadeemilise varsti ja panen jooksu.
Eesmärgiks euroopa!
1. Osta matkakott
2. Teha ära dokumendid
3. Ravikindlustus
4. Lõpetada üürileping
5. Võtta akadeemiline
6.Lõpetada ära tööleping
7. Leida ajutine varjualune
8. Leida töö välismaal(või sihtmärk)
9. Panna paika enda unistused
10. Anda ära enda kalad
11. Saada tagasi enda reisikaaslaste usaldus
12. Minna minema ja nautida elu
See peaks hetkel kõik olema. Sai kõrini siin elamisest mõneks ajaks. Ei pea isegi oluliseks ära mainida, et miks siis ära tahan minna. Tõesti? Kas te ei tahaks minna? Tulen ühel ilusal päeval tagasi, kui olen piisavalt peksa saanud maailma käest ja õppinud elama. Hetkel ma tunnen, et mul on liiga mugav. Saan põnevust väljas joomas käies ja uusi tutvusi wc järjekorras seistes. Leidsin endale muidugi siin ühe inimese, kes minust jutu järgi hoolib. Ta on mees.. Eriti veel mees, kes on nõus moosima naist igal viisil endaga voodisse. Hetkel ta sobib, kuna mul on vaja emotsionaalset tuge aga tulevikus ma ei näeks temaga midagi. Siin ma valetasin talle, et me võiks tulevikus suhte luua. Ta teab, et ma valetasin aga meie ühine joon on see, et hetkel, meile meeldib üksteise seltskond ja rääkida tulevikust. Miks ka mitte, homme võib nagunii kõik läbi olla.
Nendest 12. punktist hetkel üle poole on juba tehtud.  Hetkel mul ei ole selle kuu lõpuks elamispinda aga küll ma leian selle. Ma ei muretse enam, tegin seda liiga kaua. Satun nagunii sinna, kuhu oleks pidanud (pöidlad pihku, et mu tulevik ei ole prostitutsioonis).
Kõik lõppes ja algas, kui ma avastasin ennast haiglas. Tegin midagi kohutavat, et sinna sattuda. Alguses soovisin, et see oleks uni, kuid siis sain aru, et seda oli vaja. Ärkasin uues valguses jälle ja mõistan, et pean midagi tegema, et pääseda praegusest elust. Ma ei suuda olla inimene, kes elab mugavtatud elu. Astusin kooli nagunii ainult selleks, et olin seda juba aastaid tahtnud. Sain selle ja ma pole nõus veel täielikult sellest loobuma aga tahan lükata otsuse järgmisesse aastasse. Kui ma lõpetan ülikooli, siis ma ei usu eluseeski, et ma kuhugi enam lähen. Mul ei ole siin midagi, mis mind kinni hoiaks. Ideaalne ajastus.

I must travel far far away...See you in the end

Ps! Palun andeks, et tegin midagi mõtlematut aga olen siiani elus ja väärtustagem seda.
Make love!
Hoia kõva!