I miss those blue eyes

Olen vist alati midagi teinud ja nüüd kui on ees nädalavahetus üksi siis ma mõistan, ma tegelikult olengi üksi. Kui ma üks nv lõunatasin ühe itaalasega, kes tegi mulle lõuna välja siis jõudsime jutuga välja teemani, kus ma mõistsin ühte. Mind võivad ümbritseda pidevalt inimesed, kuid kui palju on neist inimestest selliseid, kes mõistavad ja saavad aru mis või kes ma olen. Leida inimest, kes suudaks sinuga vestelda teemadel mis pakuvad sulle tegelikku huvi on maru harv juhus. Olen olnud üle paari korra sellele väga lähedal, kuid siis kui ma tahan kaevuda sügavamale nende hinge hakkavad nad kartma ja muutuvad suletuks. Räägime millistes oludes näed sina maailma ja mida sa tahad kunagi saavutada. Miks mitte...Tihti räägin klatšist ja nilbedest teemadest, kuid kas keegi on kunagi uurinud, on see see millest ma tahan rääkida. Liialt nõuda inimeste arvamust pole ju neile meeltmööda, kuid milleks olla üldse inimestele meeltmööda. 

Mu lemmik laulu sõnad: Trembeling, crawling across my skin

                                     Feeding your could, dead eyes

                                     Stealing the life of mine.

Minu olukorras olla alandlik on nii hullult ennast hävitav, et võib viia enese hävituseni. 

Ps! I love you

Make love!

Oodata ootamatut!?

Elada elu täiel rinnal ei ole just kõige parem mõte, eriti kui kõigel on tagajärjed millega elama peab.
Pole veel maininud oma plaanist kolida mujale(HÜVASTI MINEVIK, TERE TULEMAST TULEVIK) ning alustada uut elu kahe armsa poisiga koos elades.Uskumatu?!Peaksite nägema kui kenad nad on. Oleksite kadedusest rohelised. Kahuks on neil mõlemal kallimad olemas ja armastust on tunda. Tore, et pärast seda, kui mind üritatakse maatasa teha on seal kaks toredat tegelast, kes isegi kõiges halvas üritavad mulle toeks olla ja abi anda. Armastan neid väga. Kahjuks ei suuda nad võtta ära minu armastust mölakasse, kes ei tea mis toimub tema kuningriigist väljaspool. Võimalik, et see ükskõiksus pakub mulle huvi, kuna tunnistame. Olen üsna ilus ja siiani pole nagu meestest väga puudust olnud, mõne voodikaaslase ikka saaks, kuid...Selleks ma peaks unustama kui hea on tema voodis. Loodame, et siiani on nii hea, kuna nii ta teeb mõnegi tüdruku õnnelikuks. Proovige julgelt. Soovitan!(i have on twisted world) Siiski on ju kõigi meie südames see üks kelle nimel oleme valmis kõigeks. Kuid kui kaugele on keegi nõus minema, et armastada? Kas olen ennast alandanud juba piisavalt või on see alles algus?

Teen hetkel praktika aruannet, suht jube selle arvutiga, kuna enda arvuti...Jah suutsin kuidagi seda hävitada lõpuks. Osavus. Ei tea kuidas sellese suhtuda. Esimest korda teen midagi sellist ning aega suht pole ka antud. Tähtaeg peaks olema täna aga, no ma alati vingerdanud välja kuidagi. Tüüpiline.



PS! Annan endast nüüd kõik, et muuta elu paremaks teistele. Naeratada enda murede üle on ainus mida oskan hetkel.
Make love!

Can you keep it a secret!

Pean põgenema. Kõik on vaikne ja pime. Suutmata aru saada üritan roomata edasi, ilma, et näen midagi. Taaskord tunnen kellegi sooja puudutust oma käel ja see seob oma käe minu omaga. Tõusen toetudes sellel käel ja tean, et saan usaldada seda kätt mis ka ei juhtuks. Käsi tirib mind ühes suunas ja liigun temaga edasi. Näen eemalt juba valgust paistmas ning mind juhatanud käsi kaob. Sosin minu kõrvades: "Tean kes sa oled ja ühel päeval leian su üles ning teen su õnnelikumaks kui kunagi varem, sinnamaani....oota." Soe õhk mu kaelalt on kadunud ja olen taas üksi pimedas kuid näen siiani valgust eemalt. Astun samme sinnapoole ja püüan mõelda, miks oli ta hääl unustamatu. Tahan seda kuulda veel ja veel, kuid tean sisimalt, et pean ootama.
Kardan oma noore venna pärast. Talle tulevad ideed samuti piltidena pähe, kui see nii jätkub hakkab tal tekkima raskusi. Pole ime, et tal koolis raske on vahel. Seda on võimatu kontrollida. Kõik saab korda, ütleb saatan su õlal. Kas siis ikka saab?
Nägin sind eile Käitusin nagu mul oleks suva sinust, kuid kas ikka on. Miski mu sees ütleb, et asjad on muutumas ja ma pean hakkama nutma teistel põhjustel. Pisarad ei ole nähtavad, kuna ei näe põhjust neid valada. Nutan sisemiselt, kuna miski mu sees ei parane siiani. Selle tükid löövad ikka ühele. Armastan sind nii väga, et vihkan sind.
Make love!

Go away!

Ahh. Need mõtted mu peast ei lähe enam nii peagi minema. Miks nad üldse sinna tulid, ei kujuta ette. Ühel heal päeval ma võidan sind ja sa näed, et olen võimsam kui sa arvata oskad.
Tallinn. Mitte nii lilleline kui ma arvata võiks. Nii palju liiklust ja inimesi(tüüpiline, vihkan inimesi). Esimene päev siin kah ju eriti talutav, keegi ei tea mida tegema peaks ja mis toimub. Lõpetasime nii hilja, et muud peale magamise ma ei osanudki teha. Peaks homme kahe oma tuttavaga kokku saama aga jah. Tahaks sinnani elada. Kaua seda kooli veel küll on. Lahtised otsad ei ole minu teema.
Üritasin sind unustada kellegi teisega, siiani võimatu. Kuuldes su häält on kõik eelmised mured läinud ja kõik minevikus olnud head asjad on taas mu mõtetes. Jätke mu pea rahule. Minu sisse ei ole kellegil asja. Isegi mitte mu südames. Tühjus  ei ole muidugi parem kui valu, sest siis ma tean et elan. Lähen edasi, et saavutada eesmärk. Pakkuda rahu neile kes on mind üles kasvatanud.

Cant live without mistakes

Sattusin eile mõttele, et mu elu on olnud meeletult ilus. Eile kui Mister R. ja Mister T.-ga msnis vestlesin(nendel mingi hull teema käimas) siis tuli mulle meelde see kord kui lamasin ühe poisi kõrval ja ta luges mulle kolme põrsakest. See oli kõige ilusam muinasjutt mu elus. Ma ei mäleta mis seal täpsemalt oli kuna olin keskendunud ta näole ja mõttele, mis on sinus nii imelist. Mul on romantilisi hetki olnud aga see hetk. See oli nagu parim kõigest. Aeg seisab rahustav hääl muudab sinu mõtted kasutuks. Ei olegi vaja suudlust, ega mitte midagi erilist. Piisas mulle vaid tema kohalolek. 

Romantika minu jaoks on istuda kellegi kõrval keda armastad,käed koos ja pea tema õlal. Ma võiks nii jääda igaveseks. Kahjuks on kõige ilusa jaoks alati lõpp. Mina hakkan neid lõppe vist aina enam ja enam looma. On mida mäletada kui teha lõpp õigel ajal ja tekib küll mõtteid mis oleks saanud kui... Aga ikka parem kui lõpp tuleb kõigile ebameeldiv. 

Lugesin siin Miss M.- i blogi ja tema saatuse teema pani mind mõtlema. Kirjutasin talle vastuse ka kuid see on tema teha mida ta sealt välja loeb. Kuna ma tegelen tarodega ja olen hakanud uskuma mida nad räägivad mulle. Neil on suur osa saatuse kujundamisel. Kaardid räägivad mulle, et kaks inimest kellest ma hoolin ja kes on minust väga kaugel, nendega ma saan veel kokku ja nad kujundavad mulle kõige õnnelikuma aja üldse, kuna ma olevat väärt seda. Isegi kui see ei ole tõsi muudab see mind õnnele lähemale. Sisimas ma usun, et ma veel kohtun nendega, kuna saatus paneb meie teed ristuma isegi kui seda ei taha. Kõik toimub põhjusega. Isegi kui sa kohtad mõnda inimest nt. klubis ja te veedate mõnusa õhtu. Rohkem te ei kohtu umbes pool aastat ja kui sa teda uuesti tänaval näed siis tema sind ei pruugi tunda aga sinul tuleb meelde see hetk mida sa temaga veetsid. See meenutus sulle on põhjusega, see räägib sellest mida sa oled õppinud ja mida sa peaks õppima. Üldiselt kui loed vihjet õigesti siis see annab märku mis toimub hetkel sinu elus ning suunab sind mingis suunas. Kuna meile kõigile on antud enne sündi ülesanne mida me peame täitma siis saatuse ülesanne on aidata meil seda teha. Kui meile tundub mõni olukord ebaaus siis seda selleks, et oleme enda teel maha astunud ja liigume vales suunas. Olgu. Liial palju saatuse juttu, kuid vahel ma tunnen ennast mõnest teemast haaratuna. Eks kõik lähevad mingil hetkel põlema milleski.

Ps! Võtke aega endale ja mõelge kõigile ilusatele hetkedele mis on teid teie elus saatnud. Laske kõigel halval minna.

Make love!

Last kiss

Gone forever?

See oli meie kolmas kord kokku saada. Esimest korda nägi keegi kohtamisega rohkem vaeva kui mina. Ma ei muretsenud millegi pärast, olin pohhuist kes arvas, et parem on kui enam ei kohtugi. Saades kokku ma õrritasin teda, ei läinud kohe tema juurde vaid andsin endale aega. Esimene kord kui nägi mind, naeratasime üksteisele. Kui üritasin veelkord naeratada siis aga sa varjasid oma nägu pidevalt. Seda oli armas vaadata. Kui möödusin teine kord siis ei leppinud ta naeratusega ja tõmbas mind enda vastu ning kutsus jalutama. Kõhklesin, kuid olin nõus. Jalutuskäik viis meid läbi õhutuse pargi, kus laternad valgustasid meie teed. Tirisid mind mäele, kus avanes meeletu vaade ning oli just see mida ma vajasin. Istusin ta süles ning kaisutasime üksteist. Tundsin ennast üle pika aja hästi, see oli nagu õnn. Kerged suudlused ja oli aeg lahkuda. Olime otsustanud et ei saa enam kunagi kokku ja ei püüa ka ühendust võtta. Siis tundsin, et tegin õigesti, kuid nüüd. Mis siis kui ma lasin käest võimaluse kogeda midagi teistsugust. On võimalus, et kolmas kord ikka mölaka otsa ei kuku. Kui ma meenutan kõike seda siis mõtlen aina uuesti ja uuesti. Miks ta pidi pakkuma, et ma ühendust temaga ei võtaks. Kontrollisin täna isegi kas ta on veel mu sõbralistis, kuid ei. Ta oli kadunud, mitte ainult sõbralistist vaid kogu konto oli kustutatud. Ma ei suuda kahetseda, kuid mõtlen nüüd, et võisin teha suurima vea oma elus. Lasin käest võimaluse armastada uuesti?!
Make love!

Love dealer

Hakkab siis jälle pihta. Olen taas muutumas kiskjaks. Sees veri keeb ja iirised on muutumas mustaks. Mõistus tuhmub ja esile tulevad instinktid. Tunnen hirmu, isegi kui see möllab kellegi meeltes. Jälitan kedagi juba tunde, lõhn muutub tugevamaks ja tugevamaks. Näen oma saaki, lähenen ettevaatlikult, et mitte ära hirmutada. Mmm.. Tema võtmine saab olema magus. Mitte piisav aga rahuldab esmased vajadused.
Rääkides asjast, uskumatu et kellegi vihje mulle kui paksukesele võib mind nii murda. Käevarred on paksud aga ja siis. Geenid ei ole minu teha, meie terve fucking perel on nõmedad käed.  Ja nüüd olen juba mina kaalu probleemide juures. Uskumatu.
Nett pole täna eriti minu poolt. Ta on siin jamanud juba päevi aga kuna ainut minul, siis pole ju vaja seda ruuterit parandada. Tüüpiline.
Ps! Täna ründas mind kukerpuu. See oli metsik.
Make love!

365 days

Saada sõnum hommikul enne praksi on tore, kui see sõnum ei oleks saadetud lapse poolt kellel pole paremat teha kui mõnitada. Ma lubasin hoida ennast tagasi aga ei tea kaua suudan. Ma ei saavuta ju midagi kui tüübil nina veriseks löön. :D Või saavutan?!
Täna on siis mul teooriaeksam. Loodame seda läbida õnnega mis mulle on antud(huvitav millal uuesti saab teha :D).  Isegi praktikal lasti varem ära, et saaks õppida. Mulle meeldib see praktika koht, kuidagi mõnusad tädikesed, kuigi isegi neid häiris see pidev sõnumite saabumine. Kas ta küll kooli ei käi. Jeesus. Võiks selle teema juba maha matta aga ei. Ma ju püüan(OMAARUST).  Ahjaa, praktika. Kadestege mind kes saab mitte midagi tehes raha, no ma teen midagi aga võrreldes teiste prakikaga. Haah. :D
Nädalavahetus oli tore, kohtasin Stasi ikkagi klubis, ta tuli mulle sinna järgi, et minuga jooma minna. Ahvatlev aga kuna ma mõtleisn, et oleks lahe klubist kunagi ka lihtsalt jalga lasta ja teisi mõtlema panna miks, siis antsin jalgadele valu. Tore oli natuke aega, kuna tüüp kes kainena oli prints, oli üsna mölakas purjus peaga. Nii need asjad on. On kaine inimene ja on purjus inimene. Üksteise vastandid totaalselt.  Nüüd siis otsime uut asendajat. Kokkuvõteks mul vedas tollel päeval tohutult. Sain tasuta limonaadi, sain autoga(võõras mees pakkus küüti) klubisse. Klubis ei pidanud kaua ootama, et keegi tantsima kutsuks ja veel Stasiga sain kokku. Meeldejääv.
Uskumatu, et kurguarsti ja opile minemise järjekord nii suur on. Tahaks selle kaelast ära saada. Taastumine võtab ikka ju aega ning mul pidevalt koolitee jalge all. Vahepeal pean kuskilt raha saama, et ravimeid osta. Loodme siis järgmise nädala vanemate rahakotile.
Ps! Maailm pole kunagi koledam kui me seda endale ise teeme, ärme pööra siis tähelepanu teiste mõnitustele ja ülbitsemisele. Neil pole lihtsalt midagi paremat teha.
Nägin parti puuotsas. Owned!
Make love!