BLOGGER TEMPLATES AND TWITTER BACKGROUNDS »

Wednesday, June 8, 2011

Aeg parandab kõik haavad

Viimane nädal veel kaogel kodust ja siis tagasi kodumaale. Pidin küll Pärnu minema mingi aeag aga ei kujuta ette millal sinna satun. Mulle tundub tulevat tihe graafik, loodan tohutult tööle saada ja siis saaks kolida pm omaette ja mõelda juba teisi mõtteid. Vaja ju teha ära ka autoload, kuid ma ei kujuta ette kuidas see õnnestub. Loogika mu vanematel raha asjades puudub.
Täna oli vägev, värvisin suht oma paberil lilli, mille olin eelnevalt sinna joonistanud. Teised ikka nägin veava aga mina lihtsalt tegin ära ja õpetajale sobis nagu. Kahjuks pidid osad mõned asjad seal endal ära muutma. Raske vaadata, et am lihtsalt teen neid igavusest ära ja teised isegi näevad vahest vaeva. Käsisime ka bussiga Saadjärve ääres, sinna oli ikka pikk bussisõit. Katus sõitis mul juba hommikupoolikul. Õppisime taimi ning saime kasta ennast sealses järves. Vesi on julmalt soojaks muutunud, käin siin kooli juures olevas järves kah tihti ujumas ja mõnus tunne on kohe pärast ujumist :P Kahjuks mul ütleb midagi ülesse minus. Keha ei taha ennast kontrollida. Nii reedel, kui ka ülejäänud paar päeva on raske pilti ees hoida. Ma ei tee otseselt midagi aga lihtsalt, pärast kurnavat päeva tahab pilt eest kokku joosta ja keha vajub lõdvaks. Minestamise hetki on palju olnud juba, ootame siis millal lõpuks kaotan teadvuse (väike nali, see oleks liiga ehmatav inimestele). Kui arsti juurde oma kurgumandleid lähen näitama, et lõpuks opile saaks siis lasen tal oma tervisele korraliku pilgu peale visata. Saaks tegelikult äkki Miss H-d ära kasutada ja küsima milla ta Vändras on. Tahaks temaga koos palju aega veeta enne kui ta Itaaliasse läheb... Oeh, mis siis küll saab minust. Vändra on ainuke koht kuhu saan teda meelitada kuidagi ilma, et ta sinna Mister M-i juurde maale läheks. Pole vastu, et Mister M-iga koos on aga Mister M-i juurde ma üldjuhul ei või minna, kuna see on suht mulle keelatud teritoorium.
Olen juba hakanud mõtelma, et elu elada on päris tore ja õnneks on kuidagi jälle positiivne periood mu elus tagasi. Mitte küll nii positiivne, kui võiks aga nu elada tahan ikka.
PS! Elage elu täiel rinnal, kaua me ikka elame
Make love!

0 comments: