Alustame siis jaanipäevast, mitte, et see hale oleks olnud, kuid mul on kahtlane tunne, et sain paljude inimeste pohmaka endale ja põdesin seda kolmapäevast reedeni. Ilma valuvaigistita on eriti mõnud taluda valu. Aah olen tugev tüdruk ja pean vastu. Teen jaanipäeva kunagi hiljem tasa. Pealegi kas mulle oleks meeldinud purjus inimeste ligiajamised.. Kahtlen, kuigi üks kena poiss pani küll mulle teel randa pilgu peale( mitte nii kena, et mina ta järgi jookseks). See, et ta naeratas mulle oli juba väike ego tõstja.
Millest tuleneb küll minu pealkiri.. Sain aru et Hello Kitty on suht nõme ikkagi. Eriti kui sa avastad ennast poes vaatamas hello kitty asju koos lastega. Mulle ju ei meeldi eriti lapsed(no teiste arvates). Täna oli hea näide kahtlasest elust, väike tüdruk läheb isa käest pärima kas saaks ühe hello kitty mänguasja. Isa sammal ajal valis kondoome. Tore, kui pere on ERILINE.(loodame, et tütar venda ja õde ei taha. Vanemad tegid vist piisava vihje selle jaoks).
Sain terve nädala teada, et peaksin kaalust alla võtma ja mul on kolm vistrikut mis paistavad liialt välja. Vennad otsivad ajaviiteks netist pilte tüdrukutest kes on minust ilusamad ja tulevad näitama mulle. Pere.. me peame neid taluma. Need päevad panevad mind mõtlema küll, kas ma olen nende sugulane. Miks ma siis jumala eest ei tahtnud mainida, et unustasin kohvri bussi ja käisin selle kätte saamiseks ligi kümme kilomeetrit maha(vägev trenn).
Ps! Sain Mister S.-ilt laheda komentaari: ei tasu alaka m-i otsa istuda neiu..Tabav
Make love! Hard!!!
0 comments:
Post a Comment