BLOGGER TEMPLATES AND TWITTER BACKGROUNDS »

Thursday, June 21, 2012

Identify what you want and go for it.

Tõusin hommikul kella kuuest üles. See tundub olevat mulle juba tavaline teema. Tavaliselt olen ma kohe pärast kella vaatamist magama jäänud aga seekord ei tulnud und. Olin voodis mõnda aega ja mõtlesin, et võiks raamatut lugeda. Jõudsin võtta raamatu kätte, kui uni kippus silma. Panin raamatu lauale ja jäin voodisse lamama....Ühel hetkel otsustan , et peaksin tantsima hakkama, muusika siis tööle ja võtsin kapist mingi salli, millega ma keerutasin mööda tuba ringi. Kui olin seda mõnda aega teinud, tuli totter idee mediteerida korralikult üle pika aja. Istusin siis jalad risti maas ja tunnen kuidas kõik muutub meeletult kergeks. Teen silmad lahti ja tõusen püsti. Seisan ja tunnen, kuidas jalad on kuidagi kerged, nagu suled. Astun pika sammu, mis tõstab mind kergelt maapealt õhku. Proovin seda uuesti. Olen väga õnnelikult meelestatud ja tunnen, et tekib ekstaas. Minusse siseneb enesekindlus ja ma toetan käega lauale, lükkan ennast üles ja hetkeks hõljun ning tagasi maapeal. Toetan ka teise käe lauale ja lükkan ennast kergelt üles. See on imeline. Mitte miski ei hoia mind kinni. Panen silmad kinni ja tõusen kõrgusesse. Oma imestuseks tõusen lae alla. Vaatan alla ning tunnen enda üle uhkust, olen saavutanud kõrgema meditatsiooni. Lükkan ennast tagasi põrandale ja tahan sellest kohutavalt rääkida sõpradele ja näidata, mida ma oskan. Nad oleksid ehmunud. Hakkan toast lahkuma, kui miski hoiab mind tagasi. Keeran ukse juures ümber, et tagasi vaadata ja näen kedagi magamas enda voodis...
Tagasi. Olen šokis. Olin nii kindel, et see ei ole uni. Ma ei avanud enda silmi kohe, sest ma ei teadnud mis mind ees ootab. See tulek tagasi oli nii kiire ja seda oli tunda mu kehas. Kas see oli olnud uni või mitte? Ei oska sellele vastata, mis on kindel.. see ei olnud tavapärane. Tundsin isegi seda, kuidas mu hing tagasi kehasse tuli. Kas on siis võimalik, et mu hing eksles ilma minuta ringi? See oli nii reaalne, keha tajub ikka veel seda tunnet, kui jalad maast lahti lükkasin.

Hakkasin "The Secret ´it "lugema alates eilsest ja ütleme nii, et ma olen rahul. Kergelt skeptiline aga rahul, parim on seda raamatut lugeda koos" Mõtlemise salapäraga", mis räägib budismist ja selle ümber toimuvast. Nad on üsna sarnased, ainult kuna see viimane raamat on kirjutatud eesti autori poolt, siis ma tunnen selles pisut viha.Vb see on ainult mu peas aga, tundub nagu midagi seal on. Samas mõlemad räägivad mõtlemise tähtsusest. Kasulik lugemine kindlasti.
Make love!
Hoia kõva!

Tuesday, June 19, 2012

Viis õiekest

Lõpetasin siis täna pidulikult. Mõned isegi vabandasid, et ei saanud tulla aga, milleks. Piinata ennast seal olles nagu minagi, pidin surema igavusse ja kuulama seda kuidas mingi tüdruk arvas lauldes, et ta on superstaar. Ta hääl oli kohutav ja viisi ta ei pidanud. Tänaseks muidugi oli hea idee mu näol visata keset otsaesist paar vistrikku. Samas mul oli kohutavalt suva ka. Ma ei usu, et näen igapäevaselt halb välja. Komenteerisin pidevalt lõpuriideid mida nägin. Ainuke klass kelle kohta ma ei saanud midagi öelda olid juuksurid. Nad olid ideaalsed. Ühel oli nõme soeng aga elasin üle.
Meenutan aegajalt enda esimest suhet ja kui kinni ma olin sellel ajal ennast mätsinud. Ma ei suhelnud palju välismaailmaga ja mul oli üsna raske toime tulla kõigega. Ainuke inimene, kes mind toetas, olin ma ise. Pidevad armukadeduse hood ja valetamised, varastamised. Miks ma tunnen, et vajan nüüd kellegi õlga nutmiseks? Saan pea iga päev hakkama aga mõni päev on lihtsalt kohutav olla. Kas seda põhjustavad paarikesed minu ümber või siis teadmine, et nii paljud mehed annaksid kõik, et ainult seksida minuga. Mida ma teen valesti, ma isegi ei paku ennast nii avalikult ju, ütlen neile karmimalt ja ikka nad ei jäta enda jonni, vaid naeratavad. Miks ma üldse selle peale tulin? Kuna aegajalt tänaval saadavad mind pilgud, ei, see oleks tore, kui mul oleks siis kari poisse ka, kes tahaks minuga koos olla ja seda mitte ainult seksi pärast. Kui mu välimuses pole peaaegu midagi valesti, siis peab olema midagi valesti mu iseloomus. Olen liialt vabameelne? Olen liialt elav? Hakkan halliks hiirekeseks? Sinna juba teel. Teen küll trenni parema väljanägemise jaoks aga see on rohkem minu enesejaoks. Tahan tervislikumat eluviisi, kuna usun, et see teeb mu mõtlemisele head ja ergastab mu hinge. Ma ei tee ainult trenni, vaid hakkan rohkem ka raamatuid lugema. Pean ennast harima, kas ma tahan seda ei või ei. Oleks aeg teha ennast hirmutavamaks mitte ainult välimuse suhtes, vaid ka teadmiste poolest. Nii on võimalik vähemalt kaaslasest ilma jääda korralikul viisil.
Küsisin Mister R.-i käest endale rulluiske laenuks ja ta ütles, et võin need vb isegi endale jätta. Pealekauba saan endale Miss E.käest vist ka rula. Sweet life.. Hetkel ma juba kujutan ette endast pilte traumapunktis verd suust jooksmas aga usun, et selle suvega õpin rulaga ennast vähemalt lükkama. Kevadel lõppes see halvasti.
Öeldakse, et vihast armastuseni on üks samm. See käib ka vastupidi. Miks ei juhtu midagi, mis laseks mul vihane olla. Miks ei ole enam seda pohhuismi, mis oli olemas seal sügisel. Miks on vajalik seletada ära mulle kõik mis mu tuju halvaks võiks teha. Las mul olla halb tuju. Saan vähemalt süüdistada sind milleski.
Paari kuu pärast olen edasi liikunud ja mul on uus mängukann aga hetkel on küll selline tunne nagu ideaalne mees oli siin samas, siin ja tegi mu tuju heaks. Tegi selle nii heaks, et ma ei kahetse mitte midagi, mis on olnud. Osa räägivad, et ta ei vääri mind nagunii ja ma saan parema aga nad lihtsalt ei tea mida ma tunnen kui koos temaga olin. See oli mõistmine. Igakord, kui pidin seletama enda käitumise käiku, see oli vahel ärritav aga ma ei pidanud seletama palju. Pärast mõnda aega seletamist ta juba sai aru  ning me liikusime edasi. Ma ei tea, vb teen selle kõik muinasjutuliseks aga kui kohata inimest kelle puhul ma tean, et pole palju arusaamatusi. Muidugi see osa, kus mina teda lugeda ei suuda on negatiivne mõne jaoks aga olles minu kehas, paljud mehed on ettearvatavad. Miski pole enam pärast pikka aega lõbus mäng.
Ps! Olen avatud inimene aga, kui palju sellest, mida ma räägin on sisukad? Kui palju te oskate öelda minust(mitte, et ma nii oluline oleks), mis mu lemmik film on, mis mu lemmik lill on, mida ma arvan elust?
Make love!

Ma ei ole armunud, olen ikka segaduses. Nüüd on hilja otsustamiseks.
Hoia kõva!

Sunday, June 17, 2012

Bubbles!!

Nagu suurem osa juba teavad, läbisin ma eksami üsna hästi ja olen rahul endaga. Tegin päev pärast seda enda lõpetamise puhul koogi. Suure koogi, kõik kes seda said kiitsid ja see muutis mu nii õnnelikuks. Pärast kogu seda paska, mida mulle on kaela tulnud oli see hea tunne ja aina paremaks läks. Toanaaber tuli tagasi ja otsustasime reedel välja minna uitama. Sellest ei tulnud mingit hullu madinat, ainult väike liköör koos jäätisega. Päeval käisime koos meile kardinaid vaatamas ja vakstut lauale. Olen nii rahul, kui tuppa sisse astuda on kohe imeline tunne. Kodune. Koduks seda veel nimetada ei saaks. Kuna see on ikkagi ühiselamu ja muud ei midagi. Esimene öö kardinaga magasingi pea üheni päeval. Olin vist ikka väga väsinud. Laupäeval oli kokkusaamine Mister U.-ga, kes on Mister R.-i vend. Meil oli vahva koos olla ja ta isegi tahtis pakkuda mulle abi toa koristamisel aga tundsin, et see oleks liig. Läksime tema juurde e. siis ka Mister R.-i juurde, kes on Ameerikas, see oli nii imelik. Olin harjunud koti panema tema kapile ja siis istuma tema toolil, jättes talle ebameeldiva aseme kuskil tumbal. Seekord ma lihtsalt astusin edasi tagumisse tuppa ja vaatasime seal Mister U.-ga filmi. Kõik on nii tuttav, samas ka võõras. Kas tõesti läheb mu unenägu täide, mida ma Taanis nägin neist vendadest. Kui see peaks nii olema, siis oleks mul aeg seda muuta. Vaatasime ära kaks filmi, teise filmi ajal ma tundsin, et Mister U. on kergelt purjakil. Panin siis filmi lõppedes asjad kokku ja lahkusin. Ta vb tahtis veel mingit filmi vaadata, aga targem olnuks tal magada. Nii ma lasin siis tal seda teha :D
Mõtlesin pikalt ette, kuidas vastata küsimusele: " Kas sain siis mehi?", siiski kui see küsimus tuli muutus mu mõtlemine ja minu asemele tekkis egoistlik maniakk, kes tegi selgeks, et seda keha siin, ei anna ma kergelt kasutamisele. Olen järjekordselt seal maal, kus mu pea on kõrgel ja ma vaatan meestele ülevalt alla. Ma ei taha seda aga see juhtus nii. Ma ei arva, et kõik mehed on halvad, muidugi mitte, kõik mehed pole minu jaoks lihtsalt. Siiski tunnen, et olen enda eluga jõudnud kaugemale ja mida rohkem ma pean meestes pettuma, seda rohkem ma näen, kuidas olen arenenud nullist siiani, kus ma olen.
Jaanipäevaks oli mul mõned plaanid varutud aga tegin midagi ootamatud ja otsustasin, et veedan selle päeva haritud inimestega.
Ps! Ostsin mullitaja, wiiiiii. Mullid igalpool.
Make love!
Hoia kõva!


Tuesday, June 12, 2012

Suddenly

Muidu ma midagi sellisest siia ei kirjuta aga see oli nii veider. Kella viie aeg hommikul ma lihtsalt tõusin sügavast unest üles ja mind valdas paanika. Kahtlustasin õudusunenägu aga ma ei näinud midagi väga hirmsat unes. Ainult tapamaja(uskuke, see ei olnud selline..omg, seal on mõrtsukas, tapamaja). Vb see äratus oli niisama, aga see oli veider. Aga eksamile siis, koogikesed ei küpseta ennast ise!

Friday, June 8, 2012

Parimad tunded mu elus..


Olete te tundnud kuidas kõik teie ümbert variseb kokku sekunditega. Kõik mis teil oli, kadunud igavaeseks. Viimnegi lootus saada inimeseks lahkub inimesega, kes teab teist nii palju aga samas ei hooli teist. Hoolib küll aga teisel tasemel hoolimine. Miks on tal raske aru saada, et mul on hing ja süda ning kõik see on hetkega purustatud. Alustame algusest...
Läksin üle pika aja(viimati sai novembris käidud) koju, et saada siis teada kuidas inimesed seal elavad. Kuulen pidevat vingumist, pidevalt hädaldamist, ilma, et nad saaks sellest aru. Püüdsin täna selgeks teha oma isale, mida ma tahan enda elus saavutada. Ta mainis mulle jälle, et miks ma Luual kooli pooleli jättsin, et oleksin head raha saanud, hea hariduse. Huvitamata, miks ma sealt ära tulin. Hakkasin rääkima, et mulle meeldib praegune eriala. Miks ma siis ei tööta(lõpetan paari päeva pärast alles), miks ma raha sisse ei too, eelmine aasta tahtsin ju teist eriala, sa ei tea mida sa tahad. Sa tahad kõike. Mine tööle...Sa tahtsid ju disaineriks, mis sellest sai. Korrutan ja korrutan, et tahan kondiiter olla, ennast arendada, mulle meeldib Tartus. Ei, sa oled linnastunud, sa peaksid Pärnu juurde ema juurde kolima. Sul oleks aeg tööle minna, kaua ma sinu elamist kinni maksan. Ma ei jaksa enam. Aga ma tahan.. Sa ei tea mida sa tahad... Sa oleksid saanud Luualt head raha, miks sa ära tulid?
Kukkusin peaaegu kokku, kuna ma ei suutnud enam, tundsin kuidas mu hingamine raskeneb. Lihtsalt tahtsin surra.
Tulen Tartusse, kogu tee mõtlen, mida mu süda tahab. Vähemalt on keegi, kes mind toetab. Seda mu süda tahabki. Tahan, et ta oleks tagasi. Oleks siin. Mitte enam.... Rääkisime temaga, kui olin üleval öösel ja nuh.. Kõik on läinud. Kas ma teadsin seda? Mitte enam, kuna kui ta polnud teinud juttu meist pärast seda, kui ma Taanist tagasi tulin siis ma eeldasin, et ma ei olegi nii hull tema elu jaoks. Nüüd olen meeleheitel hull, kes tahab lihtsalt surra.  Inimese hukka ajamiseks pole palju vaja.. 24 tundi ja ma tunnen, et ma pole rohkem väärt kui vana ajaleht tänaval. Tunnen, et ma pole midagi väärt, sentigi..Mitte midagi. Tahan ära minna, kaugele ära, kus ei ole julmasid inimesi, kus ei ole õelust ja mustamist. Kus inimesed kuulavad mind, kus ma olen olemas.
Jätke mind siia..
Armastan matse ja seda kuidas nad tahavad, et ma eksamil põruksin. Fuck you all!

Tuesday, June 5, 2012

We used to want it all, now we just want to pee alone

Pealkiri on põhjendatud. Tahan endale oma wc, oma vannituba oma tuba.. Kõike oma. Mul on kõrini sellest, et pean küürima enne potile istumist prilllauda, kuna keegi otsustas, et ei oska sihtida sellele päeval. Vastik on vaadata kuidas keegi on oksendanud kraanikaussi ja siis jätnud selle sinna teistele avastamiseks. Mõistan, et selline see ühika elu on aga võiks nagu arvetsada teistega.  Elame siin urkas ju kõik koos, katsugu siis olla rohkem inimesed. Tahan oma korterit aga selleks ma pean tööle minema, kui ma lähen tööle, siis ma ei saa jälle trippida Hispaaniasse aga kui ma lähen tööle saan ka sügisel langevarjuga hüpata. Nii palju valikuid, nendel hetkedel tahaksin ma enda kõrvale kedagi kellega ma suudaks ühe katuse all elada. Üks pluss oleks kaaslase puhul see,et ma ei peaks muretsema kust ropp summa raha kokku kaapida, et üür ära maksta. Rääkimata siis komunaalidest. Peab leppima paratamatusega. Õigemini ma ei lepi, töötan selle nimel, et edasi jõuda :D
Magan pidevalt. Vähemalt mulle tundub. Vahepeal olen terve päeva üleval ja siis magan mõned tunnid, tõusen üles ja olen öösel üleval. Mõnikord vajun lihtsalt kuskile magama keset päeva. Tahan pidevalt magada, kuna unenägudes on kõik keda ma tahan olemas ja kõik on nii nagu peab. Ma ei ole õnnetu, olen...rahul. Avastasin mingil hetkel, et ma ei olegi huvitatud GIN-ist nii väga kui tahetakse. Mulle pakkus see huvi ja see tundub tore aga ma leidsin tänu sellele, et ma peaksin budismi ikka rohkem keskenduma. Need on omavahel samas ka sarnased aga budism on tasuta ja ma tunnen ennast paremini sellega. Muidugi ei mõtle ma nüüd nii teha, et loobun ühest neist, milleks, kui need on sarnased, siis ma plaanin mõlemaga ka rohkem tutvuda. Läheb lihtsalt kauem aega kui teistel. Pealegi pean mõtlema korralikult läbi, kas ma teen seda enda pärast või kellegi teise tähelepanu pärast.
Miks on nii, et need kes koju ootama jäävad igatsevad inimest kõige rohkem. Tean selle vastust, kuna arutasin Miss H-ga seda. Siiski ma ei tahaks igatseda. Vb see, et mul on igatsus näitab, et ma peaksin rohkem tegema, rohkem kogema. Mul on vahepeal tuju teha kõike aga siis...kaob kõik ja tahan tõmbuda kerra, olla omaette ja oodata Mister R.-i tagasi. Ma ei oota teda sellise meeleheitega, et kõik ülejäänud inimesed peksan enda elust välja, kes teele tulevad.  Teate, ta oli palju selle viie nädalaga muutunud. Ta ise seda vb ei tahtnud tunnistada aga ma tundsin, et ta ei olnud õnnelik. Ta oli rahul aga temas oli mingi pinge. Seda oli õhkumas temast, kui ma rääkisin talle seda, siis ta ei uskunud seda. Jätsin selle katki, kuna ei tahtnud norida tüli. Isegi tema silmaalused olid kergelt sinised nagu ta poleks magada saanud. Ta naeratas aga alati ei olnud seal sära. Nägin sära paaril korral ainult. Tahaksin panna teda otsustama enda suhtes aga vahel ma lihtsalt arvan, et ta mõtleb sellele pidevalt.  Vahet pole, mis saab, tean ühte. Ta tahab, et ma teda ootaksin.
Make Love!
Hoia kõva!