Tõusin hommikul kella kuuest üles. See tundub olevat mulle juba tavaline teema. Tavaliselt olen ma kohe pärast kella vaatamist magama jäänud aga seekord ei tulnud und. Olin voodis mõnda aega ja mõtlesin, et võiks raamatut lugeda. Jõudsin võtta raamatu kätte, kui uni kippus silma. Panin raamatu lauale ja jäin voodisse lamama....Ühel hetkel otsustan , et peaksin tantsima hakkama, muusika siis tööle ja võtsin kapist mingi salli, millega ma keerutasin mööda tuba ringi. Kui olin seda mõnda aega teinud, tuli totter idee mediteerida korralikult üle pika aja. Istusin siis jalad risti maas ja tunnen kuidas kõik muutub meeletult kergeks. Teen silmad lahti ja tõusen püsti. Seisan ja tunnen, kuidas jalad on kuidagi kerged, nagu suled. Astun pika sammu, mis tõstab mind kergelt maapealt õhku. Proovin seda uuesti. Olen väga õnnelikult meelestatud ja tunnen, et tekib ekstaas. Minusse siseneb enesekindlus ja ma toetan käega lauale, lükkan ennast üles ja hetkeks hõljun ning tagasi maapeal. Toetan ka teise käe lauale ja lükkan ennast kergelt üles. See on imeline. Mitte miski ei hoia mind kinni. Panen silmad kinni ja tõusen kõrgusesse. Oma imestuseks tõusen lae alla. Vaatan alla ning tunnen enda üle uhkust, olen saavutanud kõrgema meditatsiooni. Lükkan ennast tagasi põrandale ja tahan sellest kohutavalt rääkida sõpradele ja näidata, mida ma oskan. Nad oleksid ehmunud. Hakkan toast lahkuma, kui miski hoiab mind tagasi. Keeran ukse juures ümber, et tagasi vaadata ja näen kedagi magamas enda voodis...
Tagasi. Olen šokis. Olin nii kindel, et see ei ole uni. Ma ei avanud enda silmi kohe, sest ma ei teadnud mis mind ees ootab. See tulek tagasi oli nii kiire ja seda oli tunda mu kehas. Kas see oli olnud uni või mitte? Ei oska sellele vastata, mis on kindel.. see ei olnud tavapärane. Tundsin isegi seda, kuidas mu hing tagasi kehasse tuli. Kas on siis võimalik, et mu hing eksles ilma minuta ringi? See oli nii reaalne, keha tajub ikka veel seda tunnet, kui jalad maast lahti lükkasin.
Make love!
Hoia kõva!