Vahel on parem kui lased asjadel olla.
Miss M. küsis minult, mida ma edasi teen. Ma ei tea sellele vastust. Kas siin on midagi mida edasi teha? Olen mõelnud nüüd pisut ja ma ei suudagi tema peale ju pahane olla. Ma ise käitun ikka mõrrana ja ega ma tegelikult ennast siis ka eriti tagasi ei hoidnud. Mr. M küsis mult, mida ta oleks pidanud siis tegema ja ma kui a asetan ennast tema olukorda siis...Ma oleks ise sama teinud. See muidugi ei õigusta seda, miks ta ei vastanud mu küsimusele vastusega vaid ajas segast juttu, mis ajas mind veel rohkem segadusse. Vähemalt vastas ta mu küsimusele kas ta üritas minust lahti saada. Jah ta üritas, kuid kui küsisin miks... Ta ei tea miks. Küsin siis kas ma olin tüütu. Jah olevat tüütu olnud aga vastust küsimusele miks, ta ka ei teadnud. Ta varjab midagi ja ma tahaksin teada mida. Ma tahan teada mida ma tegin, et ta minust nii kaugel on ja mida ma pean tegema, et ta usaldama hakkaks mind. Püüan teda mõista aga kuna ta ise arvab, et ma ei püüa seda teha siis...Pole suht midagi teha.
Huvitaval kombel süüdista ma kõiges juba ennast. Kas ei ole siis võimalik, et Mr. A ei tea mida ta isegi teeb? Kas on võimalik, et ta isegi mõtleb oma tegude üle järgi ja kahetseb? Ikka küsimused. Võiksin leppida, et elu ongi keeruline ning kõigist ja kõigest ei olegi vaja aru saada. Suhet meil pole ja vb peaksin leppima sellega, et vb korra kuus saame kokku, magame ja jutud jäägu teistele inimestele. Soov teda mõista las jäägu siis taha plaanile.
Olen siin mõelnud, et olen üsna õrna hingega ja teiste geniaalne plaan mitte olla mõrd on mu tujud nii sitaks teinud. Miks ma peaks inimestesse hästi suhtuma kui nemad mind põrgu saadavad. Minu kaitseks on minu armas mõrd ja tuleks talle valmistada pesa, otse minu kõrval.
Make love!
Kill enemy!
Ps! Olete mõelnud mida teeksite kui saaksite mõtteid lugeda, kas te oleksite pettunud mida inimesed mõtlevad?
0 comments:
Post a Comment