On talvine õhtupoolik, väljas on külm. Kõnnin pimedal teel maja valguse poole, mis kaugemal kumab. Valgus moodustab aknaraami ja varsti ongi maja nähtavalt. Juba olen ukse ees ja kostub koputus.Kop..Kop.. Keegi ei vasta. Lõpuks avaneb uks ja vastu võtab tema...Võtan tal käest ja tirin ta tagumisse tuppa. Võtan mantli pealt ja mind katab õrn pesu ja näpuotsas käerauad. Sõnad väljuvad mu suust: "Võta mind nüüd, ma vajan sind!"
See kerib mu peas nagu film. Sain selle nägemuse, kui nägin Mr. A. saunaka pilte. Ta näeb jube kuum välja. Tõsiselt. Ette kujutus temast kuuma dušši alt välja tulemas on lihtsalt vapustav. See pilt ei kao. Ma ei suuda nii just eriti kaua vastu pidada ja õnneks leidsin luuletuse mis aitab mul püsida mõnda aega maa peal:
It hurts so much
to love you the way i do, and
then look at you and realize
how much you don´t care....
 |
| Mu huumorimeel pole surnud :D Tegele sellega Mr. A. |
Make love!
PS! Ärge muretsege, ka minu halin saab kord otsa :D Ei saa ju igatseda midagi mida pole olnud!
0 comments:
Post a Comment