Jätsin hüvasti inimesega kes pani mind vahel tundma, et olen eriline. Hüvastijätt polnud küll suurem asi..pisuke sõnum ainult minu poolt ja temalt mitte mingisugust vastust. Sisemiselt loodan, et ta ei teagi mida vastata ja alles otsustab aga olen kaldumas arvamuse poole, et vaikus on nõusolek. Pean leppima sellega, kuigi on raske. Aegajalt ikka tuleb meelde kõik need seiklused, mis me neljakesi ette võtsime, nüüd on see aeg läbi ning tuleb mõelda tulevikule. Eriti tobe on ju mu sõpradel, kui koguaeg temast kurdan. Nad ei pea mõistma, et üritan selle kõik lihtsalt välja saada. Vaikus on kõige hullem hääl mida kuulata. Vajan inimesi, tahan unustada kõike. Elada nii, et eilne on minevik!
Tuleb päev, kus me kõik kohtame seda mida me vajame. Kõigile on keegi määratud. Võimalik, et mulle on määratud keegi kes ei ole mees. Otsima ma ka seda ei hakka, tuleb siis kui aeg on õige. Olen siiani saanud suhteliselt üksi hakkama, miks peaks midagi muutma. Vahel on muidugi tuge vaja aga...küll leian selle.
Kaks ööd olen näinud huvitavaid unenägusid isegi ennustused taro kaartidega on imelikud. Ma ei tea mida arvata. Ma ei usu tarosid nii palju, et peaksin nende järgi oma elu elama aga nad räägivad tõtt kui neid õigesti tõlgendada. Mida uskuda?!
If you love me, come find me!
Make love!
0 comments:
Post a Comment