Falling apart

Miks on raske teha selgeks inimestele oma soovid ja arusaamad? Kas olen tõesti halb, kui tahan, et inimene kellest hoolin enne mind prügikasti viskamist tunneks mitte ei arvaks, et tunneb.
Tunnistan. Mul on vaja uuesti arsti juurde minna, see poleks nii kui ma ei oleks nõrk. Ah, aina teen ennast maha. Pea püsti ja kõnni päevale vastu. Kuhu on kadunud mu mina? See olen kes aitas mind välja kõigest. Norimisest kuni keskoolini, tundest, et ma ei kuulu kunagi kuhugi (see tunne pole kadunud). Püüan leida alati inimesi kes kuulaks lõpuks mu hädakisa ja saaks sellest aru ning ütleks: " Ära muretse, sa muutud tugevamaks. Nüüd olen mina su kõrval!" Olen vajumas sügavasse vette ja sealt aitab mind vahel veepeale kallis inimene( Miss H.). Tunnen küll vahel, et ta võiks midagi märkimisväärset teha ja minu kaitseks välja astuda aga..Pean ka ise midagi tegema. Alustuseks püüan magama jääda, olen olnud juba nädal korralikult magamata. Peavalu on tappev.
Kõik ütlevad, et Mr. A. ei vääri mind, kuid kust me teame kes ta on päriselt. Nüüd teen midagi, mida kahetsen igavesti. Kui te tahate mulle anda nõu millegi kohta, siis parem püüdke aidata tegutsedes, mitte sõnadega. Mind ei aita sõnad palju, soovin, et keegi teeks mulle töö ees ära. Me kõik soovime.
Mis on minus siis nii valesti, et väärin viha?
Make love!