Veetsin suurepärase nädalavahetuse koos oma perega. Noorem vend küll jäi koju, kuna oli haige aga muidu oli lahe ka hiljem, kodus. Käisime siis nimelt kartuleid võtmas. Siiani lihased valutavad :D. Loopisime isegi üksteist vahel seemnekartulitega ja kuna ma olen selline naljahammas, siis suutsin isa peaaegu nutma panna, kuna olin nii naljakas. Ülimalt super tunne, kui suudad seda. Nali sisaldas seda, et mu ema tagumik oli mullaga koos ja pidevalt tiirutasid tema tagumiku juures kärbsed ja ma tegin märkuse selle kohta. Muidugi järjekordselt pärisid nad mult, et mida ma seal sõbranna juures tarbisin(vihje, ma polnud öid kodus veetnud :P). Kahjuks/õnneks, olin kaine, igasmõttes. Muidugi olen vanematelt pärinud, et kas nad tõmbasid enne minu sündi midagi sisse.. Siiani vastus on ei. Õhtul tahtsin meie transpordi pakkuja maha lüüa. Sai just load aga tegi neid vigu mida mina tegin esimestel sõitudel. Kuidas kurat ta load sai ja mina ei saa. Lollus, puhas lollus. Palvetasin isegi vist, kui autos istusin. Tundub, et see mõjus, kuna olen elus ja õnnetsut ei juhtunud(mitte,m et palju oleks puudu jäänud). Nüüd kus terve pere joriseb, et kondid ja lihased haiged on eriti tore. Minul on nt valus seista aga istuda on veelgi valusam. Olen veel ainuke, kelle selg ei valuta- tänan sind seljalihatse treenimise eest.
Lesin voodis aga und ei leia juba tunde. Pidev vähklemine ja enese pööramine. Kui lõpuks olen valinud ühe asendi kuulen nagu keegi sosistaks midagi. Sosin on aga nii vaikne, et ma ei kuule mida see ütleb. Tõusen voodilt ja ei näe kedagi enda ümber. Liigun siis sosina poole, kes midagi pidevalt kordab. Sosin juhatab mind laua ääres oleva peeglini. Jään seda vaatama, sisemiselt kohutavas hirmus. Mitte, midagi. Sosinat pole enam. Seljatagant tulevad käed ja üks neist surub mu suule ja teine hoiab mult ümbert kinni. Peeglist ilmuvad teised käepaarid ja hakkavad liikuma mööda mu keha ülesse ja alla. Hirm tahab võimust võtta aga siiski on see meeldiv. Kas ma peaksin ennast naudingul laskma viia või hakkama vastu? Hakkan ikkagi vastu ja rabelen kuidas jaksan. Haare on aga nii tugev, et ei suuda sellest läbi murda. Mõne aja pärast ilmub peeglisse kellegi nägu, mis hakkab vaikselt minu poole liikuma, kuniks on juba päris minu näo vastas. Käsi mu suu eest eemaldub ning ta valmistub suudluseks... Järgmisel hetkel tõusen voodist higisena ja avastan, et olen kogu selle aja maganud. Tunnen pisut pettununa aga samas ka õnnelikuna. Astun igaksjuhuks peegli juurde, et kontrollida, kas seal pole kedagi ning vastu vaatab minu enese nägu. Uni.. Kõigest uni. Märkan aga, et peeglil on kellegi huulejäljed peal. Võtan rätiku, et seda pühkida, kui mu seljataha ilmub tume kogu. Vaatan kiiresti enda seljataha aga pole kedagi. Kui vaatan uuesti peeglit, siis pole ka seal kedagi. Tore, nüüd mul on ka veel luulud. Heidan voodisse ja püüan uuesti magama jääda. Siiski.. Olen vist pettunud. Ma ei suuda teda enam oma peast viia. Võtan endalt ümbert kinni, kuid käed kohtuvad kellegi teise kätega. Seekord ma ei ehmatanud.. Lihtsalt lamasin ja uinusin sügavalt.
Make Love!
0 comments:
Post a Comment